Ületootmine võib viia kirjastused pankrotti
“Pankrotilaine oleks oodatud nähtus, kuna see eraldaks terad sõkaldest. Hetkel on ausad tootjad raskustes, suured laovarud tuleb allahindlusega maha müüa. Inimesed ei osta uusi raamatuid, kuna teavad, et aasta pärast saavad neid poole hinnaga,” ütles EKLi esinaine Signe Siim.
Tema sõnul on Eestis ligi tuhat raamatutootjat, neist 300–400 on kirjastused. Kirjastustest omakorda 30-40 on tuntumad tegijad. “Kui kümned väiksemad kirjastused ühineks kaheks või kolmeks suuremaks, oleks see Eesti jaoks optimaalne,” ütles Siim. Tema sõnul on Soomes 5-10 kirjastust.
##Kulud tuleb katta. Siim ütles, et kirjastused on sunnitud uusi raamatuid rohkem tootma, et eelmise raamatu väljaandmise kulud tasa teha ning laojäägid katta.
Tema sõnul on probleem ka koostööprojektidena tehtavate tõlkeraamatute odav hind ja kehv kvaliteet. “Kusagil Hiinas toodetakse sada tuhat raamatut viiesajas keeles. Kui selliseid siia kolm tuhat tuuakse ning kaks tuhat maha müüakse, ollakse omadega juba kasumis, kuna tootmiskulu on madal,” rääkis ta. “Selliste raamatute sisu on tihti nadi, loodetavasti hakkavad inimesed varsti sellest aru saama,” lisas Siim.
“Eesti tingimustes võib ühe korraliku originaalkäsikirja ning pildimaterjaliga kõvakaanelise raamatu omahinnaks vabalt kujuneda 400–600 krooni. Mõistliku kaanehinna saamiseks otsitakse toetajate abi,” ütles Siim.
Kirjastuse Sinisukk direktori Marie Edala sõnul on jutt, et raamatud seisavad laos, nonsenss. “Raamat ei ole sai, mis kõvaks läheb. Tavaliselt ongi kirjastuslepingud sõlmitud 3–5 aasta peale ning lepingutesse on kirjutatud, et enne kahe aasta möödumist ei tohi raamatut alla hinnata," ütles ta.
Tõlkekirjanduse tase sõltub tema sõnul tõlgist. "Kõigi kirjastuste toodangus esineb madala tasemega tõlkeraamatuid, kuna häid raamatutõlke on vähe. Teadlikult halba tööd ei tee keegi, tõlgil on kehvale tööle piinlik oma nime alla panna," ütles ta.
Sinisukk toodab aastas umbes 180 nimetust raamatuid. "Tõlkeraamatute tiraaĻ, kui jutt on Eestis trükitavatest raamatutest, on 1500–2000. Oleks hea, kui ka välismaal trükitavaid raamatuid saaks teha sama tiraaĻiga. Hetkel kipub see olema aga 2500–3000, kuna väiksem tiraaĻ lööb hinna üles ja sageli ei olegi võimalik koostrükis seda teha. Raamatute hinnataseme kõrval on üks olulisemaid aspekte valikuvõimalus," ütles ta.
Turumaht 300 miljonit krooni. Apollo raamatukaupluste ketti haldava Astro Raamatute tegevdirektor Arvo Pihl hindas Eesti raamatuturu kogumahuks üle 300 miljoni krooni. Apollo müük kasvas eelmisel aastal veerandi võrra.
Pihli sõnul ootavad kõik, et raamatuturul midagi juhtuma hakkaks. “Järjest tuleb juurde uusi tegijaid ning vesi läheb üha sogasemaks. Kirjastajad üritavad ka ise müüa – välimüükidel, kontoritest, telefonitsi – peaasi, et raha kiiremini kätte saaks. Paljud neist on trükikodadel kroonilised võlglased,” ütles ta.
Uusi raamatuid tuleb Pihli sõnul nädalas müüki 30–50. Romaan maksab keskmiselt 150–200 krooni, teatmeteosed kuni 700 krooni, väliskirjanduse, kunsti-, foto- jm albumite hind võib üle tuhande krooni ulatuda. “Tuhat on psühholoogiline piir, sellest kallimaid raamatuid ei julge Eestis keegi toota,” ütles ta.
Siimu sõnul on Eesti kirjanikud Läti ja Leedu kolleegidega võrreldes paremas olukorras. “Meil toetavad kirjanikke kultuurkapital ning sihtasutused. Lisaks saavad kirjanikud stipendiume ning tegelevad tõlketöö ning toimetamisega,” ütles Pihl.
“Tendents on pöördumas. Kogenumate kirjanike teoseid ostetakse ja laenutatakse raamatukogudest rohkem. Kaur Kenderi esimesed raamatud läksid ära, nüüd seisavad tema teosed aga allahindlusriiulitel. Väärtkirjandust müüakse harva suure meediakäraga. Arnold Oksmaa raamatu müügikeeld on tüüpiline toimiv turundusnipp.”
