Ettevõtja peab saama tööinspektorilt õnnistuse
Nõue laieneb ka juba tegutsevatele firmadele, kes oma tegevust uutesse ruumidesse laiendavad. Seda nõuab kehtima hakkav uus tööohutuse- ja töötervishoiuseadus.
“Asja mõte on selles, et tööinspektsioon saaks nõustada tööandjat, kes oma tegevust alustab, töökeskkonna ja töötervishoiu ning -ohutuse küsimustes võimalikult varakult,” ütles tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan. Tema sõnul hoiab kohustus ära hilisema tootmise ja töökeskkonna ümbersättimise juhul, kui selgub, et kõik pole nii, nagu peab.
Vaja selget pilti
##Siitani sõnul tahab tööinspektsioon saada selget pilti, millega konkreetses tootmishoones või tsehhis tegelema hakatakse. “Praegu on olukord selline, et tööandja paneb tootmise käima ja kui tööinspektor hiljem ettevõtet külastab, on sealne töökeskkond niivõrd halb, et aeg-ajalt tuleb jutuks isegi tsehhi sulgemine. Sellisel asjal ei ole nagu mõtet,” rääkis Siitan.
Kui palju tuleb tööinspektoritel tegemist büroode jt nii-öelda puhaste ettevõtetega, ei osanud peadirektor öelda. “Peamine on esialgu käia nõustamas neid ettevõtteid, kus on ohtlik erinõuetega töökeskkond,” ütles Siitan. Ettevõtjaid, kes firma alustamisest või laiendamisest tööinspektsiooni ei teata, lubas inspektsioon kohelda kui seaduserikkujaid. Mingisuguste dokumentide esitamist tööinspektsioon neilt ei nõua. Piisab, kui teatatakse, kuhu tootmine püsti pannakse, millal ja millega tegelema hakatakse. Järgneb tööinspektori külaskäik, kes vaatab koha üle ja annab nõu, mida peab tegema, et oleks ohutud ja korralikud töötingimused.
Õigustatud nõue
Ametiühingute Keskliidu esinaine Kadi Pärnits peab uut nõuet õigustatuks. “Esiteks kui firmad alustavad tööd ja peavad end tööinspektsioonis registreerima, siis nad teevad kohe vajalikud töökeskkonna plaanid ja mõtlevad kohe nõudmistele ja tingimustele, millele nad täna alustades vaatavad läbi viie sõrme.” Teine hea külg on Pärnitsa hinnangul see, et nii saavad pooled aru pidada, et millised muudatused ja täiendused tuleks veel teha, et inimeste tervis ei kannataks. “Kaebused ja kutsehaigused hakkavad hiljem esile tulema ja siis on hilja. Mida varem asja teadvustatakse, seda parem. See meetod on kasutusel ka mujal maailmas.”
Seadusemuudatusega on päri ka töökeskkonna hindamisega igapäevaselt kokkupuutuvad spetsialistid. “Euroopas on üldtunnustatud tõde, et terve töötaja töötab paremini, seega aitab suurendada ettevõtte kasumit ning ettevõtte poolt ühiskonnale antavat lisaväärtust,” kommenteeris uue punkti vajalikust Tallinna Tehnikaülikooli tööohutuse ja ergonoomika õppejõud Virve Siirak.
Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu jurist Renno Mägi ütles, et keskliidul küsimuses ametlik seisukoht veel puudub. “Aga põhimõte peaks selles olema, et kõigile laieneks üks kord, nii algajatele kui ka olijatele.
Kohtlemine peaks võrdne olema,” sõnas Mägi. “Iseenesest on registreerimine täiendav kohustus, saaks ka ilma hakkama ja on seni saadudki.” Mägi sõnul on küsimus selles, kuivõrd on tööinspektsioonil ressurssi, et ettevõtetes käia ja kontrollida.
