Kunda pürib Muuga järel teiseks kaubasadamaks
“Meie eesmärk on saada number üks regionaalkaubasadamaks, möödudes Pärnu sadamast,” ütles Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev.
Omanik aastast 1994
KNT on Kunda sadama omanik alates 1994. aastast ning tänaseni on sadamasse investeeritud umbes 200 miljonit krooni.
Nikolajevi sõnul võiks ideaalis 3-4 aastaga valmis saada uue kailiini, milleks firma on valmis investeerima umbes 200 miljonit krooni. Tema sõnul jälgitakse sadama arendamisel regiooni puidutööstuse kasvavat nõudlust sadamateenuse järgi, kuid kõik investeeringud teeb Heidelberg Cement gruppi kuuluv KNT ise.
##Sadama ehitustööde esimese etapi ehk uue kai ehitamise ning süvendustööde projekteerimisega plaanitakse ühele poole saada juba suve lõpuks. Esimene etapp läheb maksma umbes 40 miljonit krooni.
KNT tegevdirektor Jan Owren lisas, et kolme aasta jooksul investeeritakse sadamasse 40 miljonit, kuid siit edasi konkreetseid plaane tehtud ei ole.
Tema hinnangul tuleks sadamat arendada kohaliku tööstuse kasvava nõudluse järgi.
Owreni sõnul sõltub esimese kolme aasta 40-miljoniline investeering Norra puidufirma Larvik Cell tütarettevõtte Estonian Cell investeeringust Kundasse rajatavasse tselluloositehasesse. “Kui see tehas rajatakse, peame sadamat arendama.”
Tema sõnul on regiooni tööstustele sadam tugevaks magnetiks. “Kunda Nordic ja Kunda sadam teineteiseta hakkama ei saa, meil on plaanis mõlemat arendada,” ütles Owren.
Estonian Celli juhatuse esimehe Peeter Lobi sõnul on tselluloositehase projekt heas seisus. Kuigi Nikolajevi sõnul on projekt toppama jäänud, väitis Lobi et kõik sujub plaanipäraselt ehk tehas valmib 2004. aasta lõpuks või 2005. aasta esimesel poolel.
Tehas tulekul
Estonian Cell kavandab tselluloositehase rajamist alates 2001. aastast. Varem oli plaan rajada tehas Kehrasse või Türile, kuid otsustati rajada Kundasse.
Tehas peaks esialgu tööd andma 70 inimesele, tulevikus võiks tehases töötada 200 inimest. Tselluloositehas läheb maksma 1,33 miljardit krooni.
Kunda sadamakapteni Aadu Nurmsalu sõnul on sadam viimastel aastatel tugevalt arenenud ning saavutanud regiooni tähtsaima sadama staatuse. “Siitkandi kaubad kuni lõunapiirini välja lähevad meie sadama kaudu,” ütles ta. “Me võiksime areneda kiiremini, kui me võimalused lubavad,” lisas ta, viidates KNT ettevaatlikule investeerimisplaanile ja kohalike ettevõtjate kasvavale nõudlusele sadamateenuse järele.
Transiidiga ei tegele
Kuni 93 protsendi ulatuses läheb Kunda sadamat läbiv kaup ekspordiks, väike osa imporditakse. Transiidiga sadam ei tegele.
Möödunud aastal läks enam kui 40 protsenti Eestist välja veetavast ümarmetsast Kunda sadama kaudu – selle näitaja osas jäi alla isegi Muuga. Nurmsalu sõnul on Kunda sadama laadimisvõimsus üle 1,7 miljoni tonni aastas, Muuga laadib sama koguse ühe kuuga.
“Oleme Pärnu sadamaga ühes kaalus,” ütles Nurmsalu. “Tallinna sadama kompleks on eraldi, siis tuleb Paldiski, seejärel tuleme meie.”
Tema sõnul on Kunda sadam justkui kirik keset küla. “Proovige sõita suure palgikoormaga taha Paljassaarde või Bekkeri sadamasse. Sõit läbi linna kestab kaks tundi,” ütles ta.
