Tuuleenergia kasvab buumiks
Praegu püüab õhust elektrit kümmekond tuulegeneraatorit üle Eesti, kuid lähiajal võib nende arv märkimisväärselt kasvada.
Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaani Olev Liigi sõnul võib rääkida suisa buumist, mis on tingitud sellest, et tavaelektri hind on jõudmas tasemele, kus tuuleenergia tootmine hakkab ennast ära tasuma. “Eks esimestel tegijatel on ka see eelis, et nad saavad endale parimad kohad ja parimad liitumisvõimalused,” põhjendab Liik seda, miks teateid tuulejõujaamade rajamise plaanidest on viimasel ajal üpris rohkelt. Nii plaanib saarlaste firma Roheline Ring Virtsu rajada praeguse kolme tuuliku kõrvale veel kaheksa elektriveskit, kõne all on ka tuulegeneraatorite püstitamine Pakri poolsaarele. Samalaadseid projekte on teisigi.
Kõigi planeeritavate jaamade elektritootmise kogumaht ulatub ligi 400 megavatini, samas suudavad siinsed elektrivõrgud sellest vastu võtta umbes ühe kümnendiku. “Tuuleenergia puhul on probleemiks see, et tuul ei ole püsiv, ühel hetkel on teda palju, teisel hetkel üldse mitte,” sõnastas Liik suurima kitsaskoha. Nii tuleb olukorras, kus tuul piisavalt ei puhu, seda kompenseerida teiste elektrijaamade võimsustega. Teatud piirini on see Eesti elektrisüsteemi puhul võimalik, sealt edasi jookseb aga süsteem ummikusse.
Teised tuuleelektrit tootvad riigid kompenseerivad oma energiavajaduse sellises olukorras hüdroelektrijaamade abil, Eestil selline võimalus aga praktiliselt puudub. “Üks võimalus probleemi lahendamiseks on planeeritav elektrikaabel Soomega, teisalt saaks Eesti kasutada ka Läti abi,” rääkis Liik. Kompenseerimise eest tuleb muidugi ka maksta.
Tuule või vee jõul elektrienergia tootjate olukorra muudab keerukamaks see, et 1. juulil langesid hinnad, millega Eesti Energia on kohustatud rohelist elektrienergiat kokku ostma. Kui varem maksis üks kilovatt-tund alternatiivenergiat Eesti Energiale 81 senti, siis praegu maksvad nad 75 senti kilovatt-tunnilt.
