Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Franz Fischler külastas nädalavahetusel Soomet, kus talunikud võtsid ta vastu vaenlase lähenemisest teada andvate lõketega. Helsingi ja Brüsseli dispuut keerleb soomlaset soovi ümber jätkata põllumajandustoetuste maksmist, kuigi Soome liitumistingimuste kohaselt pidid need selle aastaga lõppema.

Jutt on umbes 133 miljonist eurost, mida Soome maksab peaaegu pooltele oma maamajanditele.

Soome ühinemisleppele viitava Euroopa Liidu meelest on seni maksta lubatud toetus oma loomult ajutine, Soome peab seda aga ainsaks tingimuseks, et põllumajandus Lõuna-Soomes üldse jätkuda saaks.

Hetkel väidavad nii Fischler kui ka Soome põllumajandusminister Juha Korkeaoja, et põhimõtteline nõusolek on saavutatud toetuste jätkamisest veel vähemalt nelja aasta jagu.

Fischleri sõnul on ta rõõmuga valmist toetama lisatoetuse maksmist keskkonnasõbralikumaid põlluharimisviise viljelevatele farmeritele kuni 100 protsendi ulatuses. Euroopa keskmine põllumajandustoetus jääb samas 20 protsendi juurde. Ent kuna kurat asuvat üksikasjades, siis täna Luksemburgis toimuva Euroopa põllumajandusministrite kohtumise käigus võib sündida otsus ka konkreetsete summade üle.

Kui sellesama toetuse jätkumise üle peeti läbirääkimisi viimati 1999. aastal, siis korraldasid soome põlluharijad 10 000-pealise meeleavalduse parlamendihoone trepil Helsingis. Laupäeval tervitasid Loode-Soome Pohjanmaa põlluharijad aga Euroopa Liidu põllumajandusvolinikku ööpimeduses põldudel süüdatud lõkkereaga. Vana kombe kohaselt hoiatati nõnda vaenlase lähenemise eest.

Põllumajandustoetuste jätkamise võimalikkus on valitsuskoalitsiooni juhtiva Soome Keskpartei au- ja südametunnistuse küsimus. Nimelt on tegemist traditsiooniliselt põlluharijate ja väikeettevõtjate erakonnaga.

Äsja Soomes avaldatud küsitluse kohaselt peab 79% soomlastest kodumaist toiduainetetootmist selle vääriliseks, et seda säilitada kasvõi riiklike toetuste abil. Enamik vastanuist pidas soome põlluharijate nõudmisi toetuse jätkamiseks igati õigustatuks.