Muu hulgas selgus, et ametnikud on oma töö sisu ja selle organiseerimisega sama rahulolematud, kui viis aastat tagasi. See tähendab, et juba viimased viis aastat ootavad riigiteenistujad, et keegi teine tuleks ja organiseeriks nende tööd paremini. Uuringu rahvusvahelises töögrupis osales ka Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor Mare Teichmann. 2002. aasta andmeid kõrvutati viis aastat varem tehtuga. Luubi alla võeti nii klientidega tegelevad ametnikud kui ka omaette töötavad inimesed.

Vastutus ajab närvi

“Kui viis aastat tagasi tegime uuringu, siis olid ametnike tööstressoriks number üks suhted tööl,” ütles Teichmann. “Elati läbi seda, kui suhted ülemuste ja klientidega olid halvad. Viis aastat hiljem on stressor number üks ametnike vastutus. Seega olukord, kus ametnik ei saa vastutada või ta ei taha vastutada.”

Vastutus on omakorda seotud otsustamisega. Kui ametnik ei taha vastutada, järelikult ei taha ka otsustada. Kuidas ta siis käitub? Näiteks saadab ta maksumaksjast kliendi järgmise ametniku juurde. Väike palk on igavene häda ja viga on stressi põhjused vaid sellele taandada. “Mina hakkan pigem psühhiaatrilist patoloogiat kahtlustama siis, kui keegi tuleb ja ütleb, et tal on palk jube suur,” nimetas Teichmann.

Kuidas käitub stressis ametnik? “Esimesena tabab sellist ametnikku äratundmine, et ta ei salli oma kliente,” loetles Teichmann. “Vaat enne nad meeldisid, aga nüüd käivad lihtsalt närvidele. See on tööalase läbipõlemise tunnus kõikidel elualadel.” Kui selline ametnik siis maksumaksjale suure teene osutab ja inimese oma jutule võtab, ei taha ta vastutada, vaid pigem jooksutada. “Ta teeb üks-kaks-kolm kliendile selgeks, kui rumal viimane on ja kui tähtis ja kõiketeadja tema ise on.” Kaasnevad unehäired, peavalud, ka depressiivsed muremõtted – äkki ma ei saa üldse millegagi hakkama.

Ametnike tööstressi uuring näitas, et optimismi kadumine tuleviku suhtes on kasvanud.

Aidata saab ennast ise

Mida saab tööstressiga ette võtta? “Sellega on lugu lihtne,” selgitas Teichmann. “Üks võimalus on mitte midagi teha ja maksta kinni stressi tulemus ehk haiguspäevad, nn sinised lehed, töölt puudumised, äraküsimised, pikad lõunad ja karjuvad ametnikud. Teine võimalus on, et ametnik ise võtab midagi endaga ette. Näiteks selgitab välja, kuidas konkreetselt tema saaks oma pingeid ja viha maandada ilma, et hakkaks mõne teise ametniku või kliendi peale karjuma.” On umbes 25 sellist võimalust ja kui mõni neist ära õppida, saabki hakkama. Näiteks toob Teichmann eesti rahvatarkused “loe kümneni” ja “hinga sisse ja välja, enne kui ütled.” Alati on võimalus lihtsalt ära minna ning väljaspool tööd teha kõike seda, mis stressi maandab: jalutada, sportida, sügada kassi jne. “Ameerikas näiteks on peamised stressimaandajad ‰oppamine, massaaĻ, kodune drink. Neist kahte ei tahaks enne jõule küll kellelegi soovitada, sest näiteks liigsest ‰oppamisest on oht omakorda stressi jääda,” rääkis Teichmann. “Aga võib ka nn vaate-akende ‰oppamist teha.” Ja midagi tasub ilmtingimata endaga ette võtta, sest seni veel on Eestis levinud läbipõlenud töötajate lihtlabane väljavahetamine.