46 miljardit krooni on mõistlik investeering

Viimastel päevadel on ajakirjanduses pööratud märkimisväärset tähelepanu Eesti Energia nõukogu heakskiidetud investeeringute kavale lähimaks viieteistkümneks aastaks. Investeeringute maht tundub suur – 46 miljardit, kuid analüüs näitab ülepaisutamise puudumist.

Investeeringute planeerimisel on lähtutud Eesti elektroenergeetika olukorrast ning võimalikest stsenaariumidest. Lähteks on olnud peamiselt TTÜ energeetikaasjatundjate koostöös Eesti Energia töötajatega välja töötatud Eesti elektroenergeetika arengukava. Arengukava koostamise lähtepunktid olid järgmised: kõigile tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektri tagamine, energiasüsteemi varustus- ja töökindlus, keskkonnakaitseliste nõuete täitmine ja majanduslik efektiivsus.

Investeerimiskulud elektroenergeetikasüsteemis jagunevad laias laastus kaheks – investeerimine elektrivõrkudesse ja elektrigenereerimisse.

Eestis on suure läbilaskevõimega Läti ja Venemaa suunaline põhivõrk, kuid arvestades elektritarbimise jõudsat kasvu Tallinna piirkonnas, on Narva–Tallinna-suunalise põhivõrgu läbilaskevõime ammendumas ning sellest johtuvalt kavandatakse uue liini ehitust. Samuti on vaja 40–50 aasta vanune 220-kV elektrivõrk asendada 330-kV elektrivõrguga.

Eesti Energiale kuuluvate jaotusvõrkude pikkus on ligikaudu 61 000 kilomeetrit. Maailmapraktikas loetakse jaotusvõrkudes kasutatavate seadmete kõrgeimaks eaks 40 aastat, keskmiseks vanuseks aga 20–30 aastat. Eestis on 40-aastaseid jaotusvõrke enam kui kolmandik, keskmine vanus aga ületab tunduvalt mainitud piiri. Võrgud on vanad, töötavad kohati riski piiril, mistõttu on sageli elektrikatkestusi.

Teine probleem on, kust saada elektrienergiat, et see viia tarbijani nii, et ei tekiks ülekoormusest põhjustatud sund- või juhuslikke varustuskatkestusi. Praegu on lähtutud seisukohast, et Eesti Energia peab aastal 2018 olema suuteline kindlustama 85% ulatuses elektrilise võimsuse. Energiatootmise osakaal oleks sellise võimsuse korral 76%. Ülejäänud osa võib olla kas importelekter või pärineda Eesti Energia süsteemi mittekuuluvatelt elektrijaamadelt. Arengukava jätab ruumi ka taastuvenergia kasutamiseks.

Põlevkivielektri kasuks räägib mitu asjaolu. Põlevkivivarud on küllaldased ning neid saame ise käsutada. Uusi kaevandusi pole lähiaastatel vaja avada. Põlevkivienergeetika väljasuretamine tähendaks aga kaevanduste sulgemist. Samuti kaotaks töö paljud inimesed.