Intel otsib Eestist noori spetsialiste
Firma vajab arvutiinsenere, tehnikuid, programmeerijaid, analüütikuid, turunduspetsialiste, suhtekorraldajaid, finantsjuhte, müügitöölisi jpt. Vaja on diplomit ning vene ja inglise keele oskus.
“Inteli pakkumised on peamiselt suunatud venelastele, kes elavad väljaspool Venemaad, kuid kes läheks hea meelega Venemaale tagasi,” ütles firmaga juba aastaid töövahendusel koostööd tegeva CV Online Groupi Kesk-Euroopa ja Baltikumi müügikonsultant Emma Plumtree. Firma otsib töötajaid lisaks Eestile ka Venemaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Ungarist ja Tšhhist.
Tööpakkumised on tema sõnul suunatud 20–29-aastastele noortele spetsialistidele.
Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) kolmandal kursusel tudeeriva venelase Aleksei Abišvi sõnul tundub Inteli pakkumine huvitav. “Ma ise olen mõelnud Leetu tööle minemisest, sest seal elab mu tüdruk,” ütles IT-tehnikuna töötav Abišv. “Venemaale läheks aga hea meelega, seal on rohkem perspektiivi arenemiseks kui Eestis või Leedus. Tüdruku võtaks muidugi kaasa,” lisas ta. TTÜ üliõpilased on üldjuhul juba enne diplomi saamist tööle värvatud.
Inteli Nii Novgordi esinduse personalijuhi Dmitri Klipatski sõnul otsitakse tööle peamiselt venelasi, Venemaa on tema sõnul firma töökuulutusi täis. Uued töötajad hakkavad tööle Moskva müügi- ja turundusüksuses ning Nii Novgorodi teadus- ja arenduskeskuses.
Spetsialistidele pakutavast palgatasemest ei soovinud Klipatski rääkida. “Kindlasti on põhipalk ja kaks boonust, lisaks saab palju reisida ja ennast arendada – Intel on ikka Intel, ükskõik kus paikneb,” ütles ta. Intel palkab küll Venemaale tööle spetsialiste nii Euroopast, USA-st kui ka Aasiast, kuid Klipatski sõnul on kohalikega kergem töötada.
IT-guru Linnar Viik ei nimetaks Inteli palgatud inimesi tippspetsialistideks. “Eestist ei oleks massiliselt selliseid inimesi võtta,” ütles ta. Äsja kõrgkooli lõpetanud noor eestlane, kel on suus mitu keelt ning kes on valmis minema ükskõik millisesse riiki tööle, võiks Viigi sõnul väärt olla brutopalka ligi miljon krooni aastas.
Elu pole vaid töölkäimine
Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul on Eestis aeg-ajalt olnud igas valdkonnas oskustöölistest puudus. “Puudu on tänapäevaste oskustega töölistest, kes on valmis käsitsema moodsat tehnikat,” ütles ta.
Eestlane ei lähe tema sõnul meelsasti teise riiki tööle, vaid noored on altimad seda tegema. “Alati võivad välisfirmad püüda Eestist spetsialiste üles osta, kuid igasuguste põnevate pakkumiste puhul peaks alati ka varjukülgi kaaluma,” ütles ta. Inteli puhul on tema sõnul firma küll tõsiseltvõetav ja tema kaubamärk on tugev, kuid elu ei koosne vaid 8 tunnist töölkäimisest. Toivo Tänavsuu