Kaks kaptenit Victoria I tüüril
Mis tunne oli vastu võtta Victoria I kapteni töökoht?
V.A: Võimas! Kui pakkumine tuli, ei olnud mul otsustamiseks vaja kolm ööd mõelda.
R.L: Motiveeriv. Innustav. Oli meeldiv tõdeda, et kõikide hea ettevalmistusega kolleegide seast hindas Tallinki juhtkond mu tehtud tööd ja kogemusi.
Kas tee Victoria I kaptenisillale oli raske?
V.A: Lõpetasin 11 aastat tagasi Peterburi Mereakadeemia. Pärast seda töötasin mõnda aega kaubalaevadel ja siis tulid reisilaevad: Georg Ots, Normandy, Baltic Kristina, Regina Baltica, Tallink Autoekspress 2, Fantaasia ja nüüd Victoria I.
R.L: Läksin merele 16-aastaselt. Vahelduvalt õpingutega alustasin tööd nooremmadruse ametis. Eesti merelaevanduses omandasin tüürimehena kogemusi Estline’i ja Tallinki parvlaevadel. Nüüdseks on kogunenud viieaastane vanemtüürimehe ja viieaastane kaptenitöö kogemus. Viimane töökoht oli reisilaeval Regina Baltica.
Milles seisneb kapteni töö?
V.A: Kõik, mis laevas toimub, puudutab kaptenit. Töögraafik vahetub kaptenil iga kahe nädala järel. Väga tähtis on kaptenite koostöö.
R.L: Eelkõige sadamates manööverdamised, sest 21 000 tonni kaaluva laevaga tuleb 5 cm täpsusega silduda kai äärde. Peale selle navigatsioonivaht kaptenisillal Stockholmi saarestikus või ebasoodsate ilmastikutingimuste korral jne. Kohustuste loetelu tuleks väga pikk.
Kas mõlemal kaptenil on oma meeskond?
V.A: Ei. Oleme nihutanud töögraafikud sedasi, et kaptenid saavad mõlemat meeskonda juhtida. Kindlasti on mõlemal ka oma väike eripära, kuid kuna oleme pikalt koos töötanud, on meiepoolne juhtimine sarnane.
R.L: Meeskondi ette valmistades arutasime läbi ning harjutasime põhjalikult kõiki võimalikke ettetulevaid olukordi. Tähtis on see, et võin meeskonna iga üksiku liikme peale loota. Piltlikult väljendades on ankrukett täpselt nii tugev kui kõige nõrgem lüli selles ketis.
Kas kaubalaevalt reisilaevale üleminek oli raske?
V.A: Ei olnud. Huumoriga võib öelda, et reisija kui kauba eelis on selles, et ta laadib ja lossib end ise ning on ainuke kaubaliik, millega saab tantsida.
R.L: Reisilaeva suurim erinevus on suhteliselt suur administratiivtöö osakaal. Meeskond on kaubalaeval kümme korda väiksem. Eelnev töökogemus kulus igati marjaks ära. Suure laeva juures on tähtis selle mõõtmete tunnetamine.
Mis mõttes laeva tunnetamine?
R.L: Sa võid olla küll väga hea “suure mere” meremees, aga kui jõuad näiteks Stockholmi saarestikku, siis on seal laevajuhtimisele esitatud hoopis kõrgendatud nõuded. See saarestik on maailma üks keerulisemaid ja raskemini navigeeritavaid piirkondi.
V.A: Laeva suurus paneb paika näiteks ohudistantsid. Olla viie meetri kaugusel ohust (madalik) väikelaevaga ei ole küll kriitiline, aga närvipinge on hoopis teine, kui oled madalikust sama kaugel Victoria I suuruse laevaga.
Mis on sellel laeval eriline?
R.L: Laeva korstnatesse on paigaldatud mitu miljonit krooni maksma läinud kahjulike gaaside eraldamise seadmed. Need katalüsaatorid töötavad nii tõhusalt, et neid läbinud õhk on väljumisel praktiliselt puhas. Tuleb arvestada, et laev kulutab Tallinnast Stockholmi sõites ligi 50 tonni kütust, mis on peaaegu võrdne rongitsisterniga.
Kui palju kapten reisijatega suhtleb?
V.A: Palju. Kasutame igat võimalust reisijatega suhtlemiseks. Lisaks õhtusele laeva juhtkonna esitlusele reisijatele ja kaptenisilla ekskursioonidele enne väljumist, liigume ka laevas ringi.
Kas laevas kotermann on, kus ta elab ja milline ta välja näeb?
V.A: Jah, on. Kotermanniga on aga nii, et kui teda nähakse, siis on jama käes. Victoria kotermanni on ainult kuulda olnud ja see on hea märk! Olen teda kuulnud laevas mitmes kohas krõbistamas. (NB! Rotte ja hiiri laevas ei ole.) Ta toob reisijatele rahuliku une, hea tuju ja hoiab laeva õnnetuste eest.
Kas on plaanis ka ekvaator ületada?
V.A: Kui laevaomanikul on selline soov, et tahab kruiisi üle ekvaatori, siis me seda ka teeme. Laev on täiesti ookeanikindel ja võib teha tiiru kas või ümber maakera.
