Tudengid otsivad palehigis praktikakohti

Praktikakoha leidmine on paras tegu, sest vähesed ettevõtted viitsivad noortega tegeleda.

Paljudel sel kevadel kõrgkooli lõpetavatel tudengitel on viimane aeg ära teha kohustuslik praktika, kuid praktikakohti on raske leida. Otsida tuleb enamasti omal käel ning vähesed ettevõtted kuulutavad avalikult, et nad on valmis praktikante võtma.

Eesti hotelli- ja turismimajanduse erakooli tudeng Doris Kukk peab kooli lõpetamiseks tegema läbi kümnenädalase kohustusliku praktika. Ta otsis kohta päris tükk aega. “Kardetakse, et praktikant toob lisatööd, nii ei taha paljud teda võtta,” jäi Dorisele mulje. “Praktikajuhendis on kirjas terve rida ülesandeid, mis meil ära tuleb teha, nii peab meiega üksjagu tegelema ka.” Doris on pöördunud kümnetesse pealinnas turismiga tegelevatesse firmadesse ja saanud teist samapalju eitavaid vastuseid. Tänaseks on ta ühes reisibüroos parktikakoha leidnud, varasemate aastatega võrreldes läks see kaunis vaevaliselt. “Ma ei tahtnud eelmistesse praktikakohtadesse ka minna, et saaks võimalikult palju erinevaid asju proovida,” rääkis Doris. Mis aga oleks saanud siis, kui ta seda kohta poleks leidnud? “Ilmselt oleks siis kool pidanud mind ikkagi välja aitama. Kuid enamik tudengitest tuleb siiski omal käel koha leidmisega toime.”

Kool aitab, kui vaja

EBS-i ärijuhtimise tudengil Mariliis Sepperil tuleb ära teha kolmanda ja neljanda kursuse vaheline praktika. Tema lähenes asjale sel moel, et küsitles võimalikult paljusid tuttavaid. “Kui firmasse otse pöörduda, siis tavaliselt ikka eriti ei taheta praktikanti võtta. Ilmselt kardetakse, et nad ei tule tööga toime ja noori välja õpetada ka nii lühikese ajaga ei jõua,” arvas Mariliis.

Ülikool püüab praktikakoha leidmisel kaasa aidata, kuid ei kindlusta selle saamist, kirjeldas praktikakoha otsimise põhimõt-teid TTÜ karjääriteenistuse eestvedaja Carol Merzin.

“Meie karjäärikeskusesse tuleb TTÜ tudengitele praktikapakkumisi, samuti jookseb info kokku teaduskondadesse,” sõnas Merzin. “Alati saab tudeng tulla ja meiega nõu pidada, kuidas käituda.” Seda, et kellelgi praktikakoht üldse leidmata jäänud, Merzin ei mäleta. “On küll käidud ja küsitud ja siis me vaatame, kas saame aidata. Tihti on nii, et kui küsime, kuidas olete kohta otsinud, selgub, et ei olegi otsinud. Siis oleme koos helistanud või saatnud e-kirja. Eks ise peab ka tragi olema.” Merzini sõnul on tehnikaülikooli tudengitel selle võrra lihtsam, et laias laastus nii kolmveerand neist asub juba õpingute ajal tööle ja seega saavad ka praktika tehtud.

Tihe konkurents kohale

Rahandusministeerium on üks väheseid ettevõtteid, kel on kodulehel avalikult välja kuulutatud praktikantide värbamise kord ja nõuded. Seda nõudis ministeeriumi kui praktikakoha populaarsus. Kandideerijad peaksid saatma avalduse, kus kirjas, kui pikka praktikat ja millal teha tahetakse.

“Palume tudengitel tutvuda koduleheküljega ja panna kirja, milline valdkond neid meie majas huvitab ning miks,” rääkis rahandusministeeriumi personalijuht Ele-Mall Vainomäe. “Tahame teada ka, milliseid kursuse-töid nad on kirjutanud või millest teevad lõputööd.” Vainomäe sõnul käib nende majas praktikante aasta ringi, aga suveks võetakse neid alati. “Küsime osakondadest järele, et kas nad vajavad inimesi puhkuste ajaks ja kui palju ning keda. See teeb meie puhkuste perioodi kergemaks.”

Personalijuhi sõnul rahandusministeeriumis n-ö vaatluspraktikat ei ole, tulijad pannakse kohe tööle. Seda, et praktikandid jalus töllerdavad ja töötegemist segavad, eitab Vainomäe kindlalt: “Vastupidi, nad on meile suureks abiks.” Konkurents ministeeriumi praktikakohtadele on tihe: umbes kolm inimest tasuta töökohale.