Tehnikaülikool rõhub koostööle eraettevõtetega
Millises seisus Eesti teadus- ja arendustegevus praegu on?
Meil on väga tugevad koolkonnad alusuuringute osas. Aga tehnoloogiline arendustegevus omab teatud kriisinähtusi, sest ei jätku raha. Korralikus arenenud Euroopa riigis läheb 65 protsenti kogu rahalisest mahust, mis on mõeldud teadus- ja arendustegevuseks, teadustulemuste realiseerimisele – tehnoloogilise arengutegevuse poole peale. Me oleme sellest kolm korda madalamal tasemel. Teisisõnu – meie teadusel ei ole praktilisi väljundeid. Nagu armastab öelda meie rektor Andrus Keevallik: Eesti teadus ei ole piisavalt fokuseeritud väikeriigi Eesti vajadustele.
Peaminister on mõista andnud, et selle valitsuse prioriteediks on tehnikaharidus. Kas see paistab ka kuidagi välja?
Esimene positiivne märk oli eile (üleeile – toim) allkirjastatud riiklik koolitustellimus, kus tehnikaülikool võrreldes teiste ülikoolidega sai märgatavalt rohkem kohti (ligi sada – toim). Ma ei arva, et see on nüüd piisav.
Lähiaastatel seisavad veel tõsised sammud ees. Seda ei saa varjata – kes ei tahaks elada jõukalt ja hästi, aga me peame ka aru andma, et kui meil ei piisa spetsialiste. Me koolitame kõikvõimalike eraülikoolide kaudu inimesi, kellel tööjõuturul pole lihtsalt rakendust, sellega me raiskame oma küllalt õblukest genofondi.
Saite riikliku tellimusega juurde ligi sada kohta. Kui palju teie hinnangul tegelikkuses vaja läinuks?
Ei hakkaks praegu selle numbri üle spekuleerima. Selleks peaks tegema uuringu ja ka ettevõtjad peaksid väga selgelt välja ütlema, milliseid spetsialiste ja kui palju nad tahavad. Aga ma ütlen veel kord – meil on võimalusi ja baasi märgatavalt suuremaks väljalaskeks.
Kas noorte huvi tehnikahariduse vastu on tõesti nii suur?
Peab tunnistama, et viimastel aastatel on suisa hüppeliselt meie konkursinäitajad paranenud. Üheksakümnendate algusaastatel elasime üle teatud kriisi. Kui Nõukogude Liidu aastatel oli tehnikaülikoolil umbes kümne tuhande tudengi ringis, siis vahepeal kahanes tehnikahariduse ebapopulaarsuse tõttu tudengite arv kuue tuhandeni.
Nüüd on tehnikaülikool aga endise taseme taastanud ning isegi ületanud. Kui rääkida sisseastujatest, siis meie konkursinumbrid on Eesti ülikoolidest ühed kõrgeimad.
Kui rääkida tehnikaülikooli eelarvelisest poolest, siis kui suured on need summad, mida kool saab teadus- ja arendustöösse suunata?
Meie eelarve on veidi üle poole miljardi krooni. Teadus- ja arendustegevuse osa sellest oli möödunud aastal 167 miljonit krooni. Sellest umbes 45 protsenti on see, mis me teenime ise juurde. Oleme positsioneerinud end kui ettevõtlik ülikool. See tähendab, et püüame kõikvõimalike vahenditega tihendada koostööd ettevõtlusega. Selle parema koostöö tulemusena oleme praktiliselt kahekordistanud Eesti ettevõtetele tehtavate teadusuuringute või teadusteenuste mahtu. Meil oli ta aastaid stabiilselt umbes 20 miljoni krooni piirimail, eelmisel aastal oli see 46 miljonit krooni. See on väga hea tulemus, aga see on pika tee algus.
Samuti oleme intensiivistanud koostööd kõikvõimalike välisfirmadega ja osalemist rahvusvahelistes programmides.
Kui tihe on üldse TTÜ koostöö eraettevõtlusega?
Ma arvan, et on tihe, aga võiks olla tihedam. Meil on sõlmitud koostöölepingud Eesti 20 juhtiva firmaga – näiteks Silmeti, Balti Laevaremonditehasega jne. Paljud väikeettevõtted on aga läbi kompamata. Tuleb tõdeda kurba tõika, et mitte kõik ettevõtted ei tea, mida tehakse ülikoolides. Peab tunnistama ka seda, et ega kõik teadurid ja õppejõud pole ka valmis oma seniseid tavasid muutma ja oma isiklike teaduslike huvide rahuldamise asemel hakkama tegema väga pingsat koostööd või tellimustöid ettevõtetega.
Siin on mõlemal kasvuruumi.
Peaminister Juhan Parts ütles oma tänases (eilses – toim) ettekandes, et noortel pole piisavalt võimalusi pealekasvuks ja ülikooli arengus kaasa rääkimiseks.
See on väga tõsine probleem. Värske vere juurdevool peatus üheksakümnendate aastate algul. Vene ajal sai kraadiga dotsent sama palju palka kui mõne suurema keskasutuse juhataja. Professori palk oli samas suurusjärgus mis ministrilgi. Vaata et suuremgi. See oli kõva tunnustus. Täna on kurb tõsiasi see, et mõni ehitusteaduskonna teise või kolmanda kursuse tudeng teenib suvepraktikaga rohkem kui dotsent, kellelt nõutakse doktorikraadi. See on absurd.
Kuidas need asjad mujal maailmas on?
Ettevõtluse palgad on loomulikult kõrgemad kui ülikoolides, kuid käärid ei ole nii suured.
