Eestis napib tasemel kopamehi
Endisaegsel traktorist-mehhanisaatoril tuleb läbida spetsiaalne koolitus, enne kui ta miljonikroonise masina rooli lubatakse.
“Siiamaani otsime sobivaid mehi, see on meie jaoks tõsine probleem,” ütles kaevetööde ja elektritrasside paigaldamisega tegeleva OÜ Profimaa töödejuhataja Peep Kimmel.
Kimmeli sõnul otsivad nad kopajuhti Tallinna juba aprillist alates. Mure tekkis firmal siis, kui seni Võrumaal tegutsenud firma avas pealinnas osakonna. Kopamehe amet nõuab täpsust ja kiirust, sest tähtajad on lühikesed. Vaatamata sellele, et kopad on uued ja palk on kõvasti üle Eesti keskmise, on raske mehi leida.
Spetsialisti hinnangul teravneb olukord lähiaastatel veelgi, sest enamik vastava eriala kutsekoolidest ja tehnikumidest on suletud.
Ka Teede TREV-2 kopajuht Albert Merikan, kes peab seda ametit juba 1975. aastast, on mures, et noori mehi ei tule peale. “Kopajuhid on kõik vanad mehed ja noori ei tule kuskilt peale.”
Kõrge palk
Liikurmehhanismide juhtide palgad jäävad Tallinnas 8 000 – 20 000 krooni ja kopameeste omad 10 000 – 15 000 krooni vahele kuus.
“Hea mehe saame alles teise põlvkonna mehhanisaatorist. Kui isa oli traktorist ja poiss hakkab pärast kutsekooli höövlijuhiks, siis tuleb temast tippmees,” ütles Teede REV-2 AS tootmisdirektor Lembit Makstin.
Makstini sõnul lahendasid nad oma firmas tekkinud höövlijuhtide puuduse iseseisvumise algusaastatel sellega, et hakkasid neid ise koolitama. “Mehel, kes silma järgi teed ehitab, peab olema väga hea ruumiline nägemine nagu korvpalluril,” lisas ta.
Kutseharidussüsteemis koolitati tema sõnul seni põhiliselt põllumajanduse jaoks, sest selle eest maksab riik rohkem. “Tegelikult on teedeehituses töötavate mehhanisaatorite koolitus sama kulukas, kuid riik maksab nende eest millegipärast vähem,” lisas Makstin.
Täna koolitatakse teedeehituse mehhanismide juhte põhiliselt Paides. Kuid seal on varustus kehv ja praktikabaas vilets ning TREV-2-l tuleb neid tööle võttes täiendavalt koolitada.
Balti Laevaremonditehase (BRLT) personalidirektori Heinart Puhkimi sõnul on nemad seni olukorra lahendanud endisaegsete traktoristide arvel.
“Kutsehariduse reorganiseerimise tõttu on tekkinud olukord, kus Põhja-Eestis ja eriti Tallinnas on lõpetatud sellise kaadri ettevalmistus. Kas peame hakkame traktoriste Ukrainast palkama?” ütles Puhkim.
Puhkimi sõnul ei ole Eesti kutseharidus suutnud kaasa minna toimunud muutustega tööturul. “Eestis puudub järjepidev monitooring erialadest, mida tootmisettevõtted vajavad ja milline kaadrivajadus tekib lähiaastatel. Tagasilöögi annab ka haridus- ja teadusministeeriumi poolt 2004. aastal suletav Kose kutsekool,” lisas Puhkim.
Uurimus näitas puudujääki
Konsultatsioonifirmade PW Partners ja Praxis tehtud uurimustest on selgunud tööturul tekkinud vajadused.
Liikurmehhanismide juhte vajavad ehitusettevõtted – neil on vaja juhte ratastraktoritele, ekskavaatoritele, buldooseritele, liikurtõstukitele. Teedeehituse ja remondifirmad vajavad juhte buldooseritele, greideritele, asfaldilaaduritele, teehöövlitele ja muule rasketehnikale.
Ka elektrifirmad vajavad tema sõnul traktorite ja tõstukite juhte. Kuna elektriõhuliine viiakse üha rohkem üle maa-alustele kaablitele, on vaja ka kaablitranšeede kaevamise ekskavaatorite juhte ja buldooserijuhte.
Paljudel tootmisettevõtetel on oma sisetransport, kuhu on juurde ostetud või liisitud moodsad tõstukid. Needki vajavad vastava koolitusega juhte ja operaatoreid.
