“Porter on justkui hea punane vein, mille puhul on oluline maitsebukett. Selle saavutamiseks on tähtis kvaliteetne tooraine ja pikaajaline laagerdamine,” ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel.

Saku Õlletehase peaõllemeistri Tarmo Tappo sõnul algab porteri valmistamine linnaste jahvatamise ja meski keetmisega.

“Porteri valmistamine algab linnase jahvatamisega. Saadud jahule lisatakse karamelli- ja šokolaadilinnast. Esimene annab õllele karamelli ja teine suitsu- või kohvimaitse,” lisas Tappo, kes on lõpetanud ka Euroopas tunnustatud õllemeistrite kooli – Skandinaavia õllemeistrite kooli. Tappo sõnul annab n-ö kohvilinnas ka porterile vajaliku tumeda värvi. Pärast meskimist õllekeedumajas, mille käigus lagundatakse tärklis suhkruühenditeks, filtreeritakse mittelahustunud linnase osad vedelikust välja.

70 päeva

Järgneb saadud õllevirde keetmine ja pumpamine laagerdustankidesse, kus lisatakse sellele pärm. Porter käärib ja laagerdub tankides kuni 70 päeva. Selle ajaga saavutab õlu stabiilse maitse, kaovad ära kõrgemad alkoholid ja vähenevad väävliühendid.

Iga aastaga on toodangu maht natuke tõusnud. Helsingin Sanomat jõuluõllede pimetestis auhinnati Saku Porter esimese kohaga.

Esimest korda ajaloos mainitakse porter-õlle tootmist Inglismaal 1722. aastal. Tumeda värviga kangema õlle tootmine sai legendi järgi alguse tuleõnnetusest, mis tabas linnaseladu. Et kaotust kuidagi korvata, otsustati siiski kõrbenud linnast õllevalmistamisel kasutada.

Karamellimaitseline 7–8-kraadise kangusega õlu saavutas kohe suure populaarsuse Londoni sadamatööliste seas, millest ka nimi “Porter”.