Värske herefordi veise liha jõuab müügivõrku
Euronõuetega vastavusse viimiseks investeeris lihatööstus sel aastal kolm miljonit krooni tapamajja ja lihalõikustsehhi. Mustamäel avati hiljuti oma lihalett.
“Teeme koostööd suuremate loomakasvatajatega, et väärtustada selliste lihatõugu veiste liha nagu hereford, limusiin, simmental, šoti mägiveis ja aberdeen angus,” ütles Lepiku lihatööstuse omanik ja juhataja Sulo Lepik.
Makstakse vähe
Tema sõnul on nende tõugude kasvatamine Eestis veel tagasihoidlik, sest liha kvaliteet ja hind ei ole paigas. Tõupuhaste lihaveiste eest makstakse Lepiku sõnul kokkuostus lüpsikarja veiste hinda. Sellepärast on ka väärtustamata tõuliha maitseomadused ning kvaliteet. Lihakeha kilohind jääb kokkuostus 17-24 krooni vahele. Asjatundjate hinnangul peaks see olema aga 30 krooni juures.
“Meie missioon seisneb selles, et tulevikus hakkaksid inimesed väärtustama rohkem tõuliha. Nagu seda tehakse edukalt näiteks ·veitsis,” ütles Lepik.
“Kauplusesse saabub müügile liha, mis lõigatakse valmis öösel kell kolm. Täna ei ole ruumipuuduse tõttu esindatud veel kõik 200 erinevat nimetust kogu lihatööstuse toodangust. Kui tuuakse juurde külmlett, laieneb ka pakutav sortiment,” ütles Mustamäel asuva Lepiku lihatööstuse kaupluse müüja Jelena (25).
“Umbes kuu aja pärast toome müügile herefordi liha. Pärast seda tahame igal nädalal müüa umbes 500 kilo värsket lihaveise liha. Aja jooksul tuleb müügile ka teiste tõugude liha,” ütles Lepiku lihatööstuse müügijuht Björn Kass.
Kassi sõnul armastavad inimesed värsket ja kvaliteetset liha. Vahel on talle jäänud mulje, et nad on Eestis ainukesed värske liha pakkujad. Isegi Tallinnas puudub tema sõnul värske liha valik. Puudub selline koht, kust saaks osta kõike, mida vaja – liha supi, prae ja grilli jaoks. Kass käis läbi kõik marketid, turud ja suuremad kauplused, kuid kõikjal puudus piisav valik. Samuti jättis tema sõnul soovida liha värskus.
Mustamäel asuv kauplus võtab vastu värske liha tellimusi, mis täidetakse järgmiseks päevaks. Tavaliselt tellitakse 15–20-kiloseid lihakoguseid, kõige suurem tellimus on seni olnud 50 kilo. Kättesaamiseks tuleb tellija ise lihale järele.
Lisaks Lepiku lihatööstusele on lihaveiste vastu huvi tundnud ka Rakvere lihakombinaat. Lihaveise seljafilee kilohinnaks võib kujuneda üle 100 krooni. “Arvan, et esialgu piisab sellest Eesti vajadusteks, sest siinne rahvas ei ole suur lihaveise tarnija. Gurmaanid on rahul ja saavad ka teised.”
Eestis on 12 000 lihaveist
Eesti Lihaveise Kasvatajate Seltsi juhatuse esimehe Leino Vessarti sõnul on täna koos vasikatega Eestis 12 000 lihaveist. Lihaks saab neist teha umbes 3000 looma.
“Lihaveiste arv suureneb kõvasti, kui saame täis Eestile eraldatud 13 416 ammlehma kvoodi. Mõne aastaga kasvab lihaveiste arv üle 30 000,” lisas Vessart. Tema sõnul saab siis tapamajja viia igal aastal kuni
8 000 looma, iga loom annab 250–300-kilose lihakeha. A.R
