“Ma ei kujuta ette, kust me need miljonid võtame, et 2012. aastaks kõik kanapuurid välja vahetada. Selleks on vaja toetust,” ütles Saaremaal asuva endise Kaarma kolhoosi munatootja Ovolex OÜ juhatuse esimees Maie Kiil.

Kiili sõnul ei ole Eestis kanatõugusid, kelle küüned kasvavad nii pikaks, et peaks viilima. Jääb mulje, et põllumajandusministeeriumis seda ei teatud, kui määrus eelmisel aastal vastu võeti. “Nende euronõuete pärast lõpetab nii mõnigi kanafarm peagi oma tegevuse,” ütles ta.

Täiustatud (euro)puurides peab kanal olema liiva või põhuga kaetud siblimisala ja varbaküüniste kulutamiseks spetsiaalseid vahendeid – kanaküüneviilid.

Raha pole

Paarikümne tuhande kanaga Ovolexil on juhataja sõnul miljonite kroonide leidmine uute puuride ostmiseks praktiliselt võimatu. Nad remondivad puure seni, kuni need vastu peavad.

Kahe viimase aastaga on Eestis kanamunade toodang langenud umbes 20 miljoni muna võrra. Kui 2002. aastal toodeti Eestis 250 miljonit kanamuna, siis 2003. aastal langes see arv 232 miljonile.

Eesti kõige suurem täistsükliga kanafarm on soomlastele kuuluv Tallegg, kus toodetakse umbes kolmandik kogu Eesti munadest. Kaheksas täistsükliga kanalas on igaühes 45 000 munejat kana.

“Talleggis uusi europuure kasutusel veel ei ole. Nõuetele võimalikult lähedased tingimused on saavutatud sellega, et varasema nelja kana asemel on nüüd puuris kolm kana,” ütles Tallegg AS-i turundus- ja müügidirektor Kaarel Karu.

Kümned miljonid

Alates 2012. aastast kohustuslikuks muutuva täiustatud puuri soetusmaksumus koos paigaldusega jääb Karu sõnul vahemikku 150-200 krooni kana kohta. Arvutus näitab, et ainuüksi seadmete väljavahetamine läheb firmale maksma 63 miljonit krooni. Põllumajandusministeeriumi osakonna nõuniku kt ja Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuse liikme Matti Piirsalu sõnul ei saa midagi teha, kui rikkamad naabrid Eesti kapitalile kuuluvad kanalad ära ostavad.

Põllumajandusministeeriumi pressinõuniku Iiris Saluri sõnul toetatakse kana- ja seakasvatust teraviljatoetuse kaudu.

Nõuded kanade pidamisele ja ruumile:

•• võrkpõhja korral peab traadi jämedus olema vähemalt 2 mm

•• üksteise kohal paiknevate puuride korral ei tohi väljaheited kukkuda alumistesse puuridesse

•• tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 detsibelli.

•• ei tohi tekitada äkilist müra

•• kanu ei tohi pidada alaliselt pimeduses ega ka ilma pimeda ajata kogu ööpäeva jooksul.

•• pime aeg peab olema piisava kestusega, et kanad saaksid küllaldaselt puhata.

•• kanade tervist ja heaolu tuleb vähemalt üks kord päevas kontrollida

••arvestust säilitatakse vähemalt kolm aastat.

•• Kui puuris peetakse ühte munakana, peab puuri pindala olema vähemalt 1000 cm2. Kahe munakana puuri pindala peab olema vähemalt 600 cm2 ja üle kolme munakana puuri pindala peab olema vähemalt 550 cm2 kana kohta. Samas puuris ei tohi pidada üle seitsme munakana.

•• puur peab olema varustatud sobivate vahenditega kanade varbaküüniste kulutamiseks

•• puuris peavad olema õrred, millel iga kana jaoks vähemalt 15 cm ruumi

Allikas: põllumajandusministri määrus nr 59, 19. juuni 2003. a.