Rongijuht hoiab rööbastel vaos 300-tonnist perutavat rauamürakat

Õigus iseseisvalt rongi juhtida tuleb aastatepikkuse tööga välja teenida.

Kogu keha läbiva nõksatusega rebib 300 tonni rauda end paigalseisust lahti ja kuue vaguniga elektrirong hakkab sujuvalt liikuma. Korraks kõlab lühike kiledahäälne vile, kiirus kasvab.

“Kabiinis on marliside, plaastrid ja kõik vajalik olemas,” loetleb rongijuht Igor Tsõgankin. “Õnneks ei ole minu viieaastase töökogemuse jooksul juhtunud ühtegi õnnetust. Väikesi kriimustusi ja kukkumisi on olnud, aga ei midagi tõsist.” Mehe pea liigub, nagu tahaks üle vasaku õla sülitada. Aga ei sülita, kuhu sa puhtas kabiinis ikka sülitad. Kabiin on kõrge ja avar. Kõik on kaetud helebeeži plastikuga, puuduvad teravad nurgad ja metallist osad.

Paarimehe Eiki Aaspõllu ees armatuuril on 20 rohe-puna-kollast lambikest. Nuppe, millele vajutada, natuke vähem. Vasaku käe ulatuses on kiirusekang nagu laeval. Lükkad kangi ettepoole, kasvab rongi kiirus. Tõmbad tagasi, liigub rong vaba hooga edasi. Parema käe juures on kang rongi pidurdamiseks. Vile jaoks on jala all pedaal, veel suurem kui suurte autode gaasi- või piduripedaal.

Pikk järjekord

Balti jaamast Paldiskisse sõites kulub rongijuhil aeg kiiremini kui reisijal vagunis. Juhile jääb paari-kolme päevaga meelde, kus on tõus ja kus langus. Kus tuleb “gaasi” anda ja kus vaba hooga sõita.

Sarnaselt lennukitele on rongides olemas ka “must kast”. Kahe kasti erinevus on vaid selles, et rongijuhtide vestlusi ei salvestata. Küll jäävad lindile kõik kiirused, peatused, sisse- ja väljalülitused. Pärast sõitu kontrollitakse neid ja näiteks lubatud sõidukiiruse ületamisel kaotab juht osa oma sissetulekust. Suurema rikkumise korral võib ta jääda ilma ka rongi juhtimisõigusest või töökohast.

Rongijuhiks ei ole sugugi kerge saada. Kõigepealt tuleb lõpetada vastav kool, saada teadmisi rongist, mootorist, fooridest ja ohutusest.

Enne õigust iseseisvalt rongi juhtida eelnevad rongijuhi abi ja stažööri ametid. Rongijuhiks saab alles siis, kui mõni koht vabaks jääb ja järjekord sinuni jõuab. Praegu töötab Elektriraudteel umbes 170 inimest, kellest 60 on vedurijuhid või nende abid.

Raskeks teeb töö seegi, et vastavalt sõidugraafikule tuleb lõppjaamas oodata neli kuni kaheksa tundi. Kuigi ooteruumid on sisustatud mugavalt ja pikemate ootamiste puhuks on igal mehel oma voodi, on see üpris tülikas.

Ohutus kõigepealt

Ringijuhid räägivad

•• Enne Keila linna olid sillal kolm last. Juht aeglustas kõvasti rongi kiirust ja jälgis pingsalt peeglist niikaua, kuni rong mööda sai, mida lapsed teevad.

•• Nõmmel on pärast viadukti alt läbisõitmist suur kivi. Selle tagant hüppas eelmisel aastal rongile ette inimene. Enne seda, kui rong temast üle sõitis, seisis mees rööbastel ja vaatas juhile otsa. Mehe pilk tuleb siiani aeg-ajal rongijuhile silme ette.

•• Kõige ohtlikumad reisijatele on raudteele tassitud metallesemed. Mitmeid kordi on tulnud juhtidel rong peatada ja need rööbastelt kõrvale tõsta. A.R.