“Maailma majandus kasvab ja kui me suudame kõik oma konkurentsieelised ära kasutada, siis võib kasv ka 8% tulla,” ütles Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu. “6% ei ole niru, see on väga hea näitaja. Kui tänavusele kuuele veel 6% juurde kasvatame, siis see on väga tubli tulemus.”

Päris utoopiliseks ei pidanud 8% prognoosi ka Nordea panga analüütik Indrek Hinno. “Aga mina ei julgeks nii suurt teha, see tähendaks, et meil peaks olema väga oluline kasv ekspordirindel,” ütles ta.

Võimalike positiivsete üllatajatena tõi LHV maaklertegevuse juht Kristjan Lepik välja turismitööstuse ning Hinno mainis toiduainetööstust. Üheks olulisemaks investeeringuks võib saada Kunda tselluloositehas ja läbiv märksõna analüütikute jutus on ekspordi kasv.

“Peamiseks riskiteguriks, et tegelik kasv jääb alla prognoositule, on naftahinnad ja üldine geopoliitiline olukord maailmas, mis mõjutab kahtlematult ka Eesti majanduse käekäiku negatiivselt,” sõnas Karik-Uustalu.

Suprema analüütiku assistendi Anet Tombergi arvates oleneb Eesti majanduskasv paljuski sellest, kuidas läheb maailmamajandusel ja eelkõige just Euroopa-põhiselt – kas Euroopa keskpank otsustab baasintresse tõsta või mitte. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul võib tõesti eeldada, et järgmisel aastal hakkavad baasintresside määrad tõusma, mis teeb ka Eestis laenud kallimaks.

“Intressid kindlasti lähevad kõrgemale, sellest pääsu ei ole,” sõnas Lepik. Tema sõnul võib suurimaks negatiivseks üllatajaks olla inflatsiooni kiirenemine. Lepik toob näiteks, et Lätis on inflatsioon hoolega jõudu kogunud ning võib tänavu ulatuda koguni 8 protsendini. Tervishoiutöötajate palgatõus, nafta kallinemine ja Euroopa Liidu siseturu kõrgemad toiduainete hinnad, loetleb Lepik mõjutegureid.