Neivelt, kes on omanikele aja jooksul miljardeid teeninud, ei mängi seda kahepalgelist mängu enam kaasa. Üks etapp tema elus on läbi saanud.

Neivelti koha võtab Erkki Raasuke, Hansapanga praegune juhatuse aseesimees.

Neivelt on olnud omal moel Eesti pehme äri sümboleid, kes kasvas välja kauboikapitalismi padrikust ning suutis sellise kapitalismi kantsi nagu pank paljudele klientidele sõbralikuks muuta. Mis sest, et aeg-ajalt kostus ka nurinat, et Hansapank on kauge, külm ja kõrk. Neivelt troonis ikkagi inimliku rüütlina troonil, kelle poole vaadati, ja kes aeg-ajalt õilsalt võttis kuningalegi öelda, et ta on alasti, noomides valitsust tema mõtlematu majanduspoliitika pärast. Neivelti on kuulatud, kuulatakse praegu ja ilmselt ka edaspidi, hoolimata tema tuleviku valikutest.

Miks on see mees olnud nii tähtis Eesti noores majanduses. Kas ainult seetõttu, et juhtis rahamasinat, mis paljud Eesti inimesed tõelise kapitalismi hüvede ehk raha juurde juhtis, või hoopis seetõttu, et temas nähti ühte esimest pehme ja kodumaise kapitalismi võrdkuju, kes süüvis laiemalt kui laenupoliitika Eesti majandusse. Ehkki öelgem ausalt, jätmata panga huvisid tagaplaanile ja olles tihti laenumootori eesotsas.

Algus laenuosakonnas

Neivelti fenomen peitub tegelikult tema olemuses. Need, kes teda tunnevad, võivad kindlalt väita, et ta on lihtne, sirgjooneline, kuid järjekindel töös ja naljamees eraelus, kes oma karjääri alustas Pärnu maantee kitsast esimese korruse Hansapanga kontorist laenuosakonna töötajana. Üsna pea oli ta laenuosakonna juht, kui Rain Lõhmus kusagile kõrgemale liikus – ja just see töö pani aluse tema karjäärile.

Nii uskumatu kui see ka ei tundu, anti tol ajal Hansapangast laenu praktiliselt inimese nime tagatisega. Lepingu alusel, mis koos kliendiga kokku pandi ja mis mahtus poolele A4 leheküljele. Notareid ei tuntud, tagatised olid mees ja kaup, mida osteti ja usaldus. Vastastikune. Klient ei tahtnud noort ja rõõmsameelset laenuosakonna juhatajat petta. Inimlik pank oli.

Elu ja äri arenedes kasvas pank, juurdus bürokraatia, laienes laenuosakond, kerkis uus peahoone. Aga Neivelt jäi justkui samaks.

Üsna mitmed ärimehed on vestlustes mõtisklenud Neivelti fenomeni üle – kust võtab ta usalduskrediidi, mis tal kogu aeg lauale panna. Olgu panga omanik kes tahes. Ja samas nad ei tea, et Neivelt on olnud ja on töönarkomaan, kes hoolimata lahedast olekust väga täpselt ülesandeid on täitnud. Piinlikult korrektselt ja järjekindlalt.

Hansapanga juhiks sai Neivelt pärast seda, kui Swedbank ostis enamiku Hansapangast. Siis lahkusid Hansapanga sümbolid: Jüri Mõis, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Rain Lõhmus ja Tiina Mõis. Neivelt võttis rootslaste pakkumise vastu. Paljude arvates tegi ta valesti, paljude arvates võttis üle mõistuse suure vastutuse, paljude arvates ületas oma kompetentsuse taseme. Täna saame nentida, et ta tegi õigesti. Aitas Eesti ärimeestel kinnistada usku iseendasse, viis edasi noort ärieliiti, aitas neil saada tegijateks.

Hansapank on Eesti edu sümbol. Oma suhtumise, toetuse ja teadmistega. Äärmiselt sümboolne on see, et Swedbanki hiljutine Hansapanga ülevõtmispakkumine liitis eestlasi üle pika aja taaskord rohkem kokku, kui igasugune poliitiline komejant ja üleskutse. Eestlus kui olemus sai ennast veel kord näidata, tõustes üles rüütel Neivelti juhtimisel Rootsi kapitali sissetungi vastu. Ehkki kõik teadsid, et linnus on ammu läinud, kaitsta saab ainult veel oma varandust. Ja see õnnestus – väike ülestõus panga nõukogus ja juhatuses andis väikeaktsionäridele ligi seitse miljardit krooni rohkem raha. Lisaks veel rahuldustunde, et meid paljaste käte ja helmestega enam ei võta. Siit aga maksud, investeeringud…

Üllad põhimõtted

Neivelti aeg Hansapangas on otsa saanud. Siin ei ole küsimus niivõrd selles, kas ta oleks võinud jätkata või ei. Muidugi oleks võinud. Kuid kas on sel mõtet? Ilmselt ei. Ja selle otsuse on ta teinud. Au, uhkus, põhimõttekindlus ja suurema kui iseenda teenimine on Neivelti, ühe viimase Eesti panganduse Don Quijote põhimõtted. Üks must plekk on Neivelti raudrüül. Ja see tekkis siis, kui Postimehe toimetus leidis tänase rahandusministri ja tollase maksuameti juhi Aivar Sõerdi aegu liftist dokumendid, mis panid Neivelti kui ausa kodaniku maine kahtluse alla.

Maksupettuse kuri vaim lehvis mehe kohal, paljud arvasid, et see skandaal saab talle saatuslikuks, kuid rootslased usaldasid teda. Ja Neivelt ei petnud lootusi. Hansapank tõusis Ida-Euroopa juhtivaks pangaks, poleks ime, kui Neiveltile tehtaks väga tugev tööpakkumine kusagilt London City kandist. Nagu teada, pakkumisi tal juba on.

Indrek Neivelt: lahkumine oli minu isiklik otsus

Hansapanga juht Indrek Neivelt kinnitab, et lahkub ametist omal soovil ja enne uue töökoha valimist puhkab mõnda aega.

•• Miks otsustasite lahkuda Hansapanga juhi kohalt?

Tundsin, et üks etapp mu karjääris sai läbi, et ei ole enam energiat samal kohal jätkata.

•• Peagi Hansapanga ainuomanikuks saav Swedbank soovis veel eile siiralt, et jätkaksite.

Omanike soov on üks asi. See oli minu isiklik soov. Hansapangas algab nüüd (Swedbanki poolt aktsiate kokkuostmisega – toim) uus etapp ning mina ei soovi sellest enam osa saada. Nüüd algab siin teistmoodi elu, mitte selline nagu siiani.

•• Kas teil tekkisid Swedbankiga eriarvamused panga edasise arengu osas?

Ei, sel teemal pole meil isegi juttu olnud.

•• Mis teist edasi saab, kas olete saanud juba uusi tööpakkumisi?

Pakkumistest on veidi vara rääkida. Loomulikult on mulle tehtud palju pakkumisi, aga eks ma vaatan, puhkan natuke ja siis otsustan.

•• Ja siis suundute mõnda Euroopa suurpanka juhtima?

Ei tea, kas suundun, ei hakka spekuleerima.

Kes on Indrek Neivelt

Isiklikku

Abielus, kaks last

•• Sündinud 17. märtsil 1967. Abielus, kaks last: poeg ja tütar

••Õppis Tallinna tehnikaülikoolis ehituse ökonoomiat ning Stockholmi ülikoolis pangandust ja finantseerimist

Karjäär

Kiire tõus

•• Hansapangas algas 1991. aastal laenudivisjoni direktorina, 1994. aastast panga juhatuse liige, 1996. aastast Hansapank Eesti peadirektor ning 1999. aastast Hansapanga grupi juhatuse esimees

•• Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige, Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) nõukogu liige, Tallinna tehnikaülikooli vilistlaskogu liige, Eesti Pangaliidu juhatuse esimees, Euroopa pangandusföderatsiooni juhatuse liige.

•• Räägib inglise, soome ja vene keelt

Palju kohustusi

Suur palk

•• Mitme auhinna laureaat: muuhulgas Maailma Majandusfoorumi 2001. aasta tulevikujuhi tiitli, juhtimisülikooli INSEAD 2004. aasta Kesk- ja Ida-Euroopa parima ettevõtja tiitli,

•• Hansapank on Neivelti juhtimise ajal tunnistatud Eesti parimaks pangaks ning maailma üheks parimaks internetipangaks. Tema juhtimisel laienes Hansapank Lätti ja Leetu.

•• Neivelt on algatanud ühiskondlikke arutelusid, näiteks 2000. aastal euro kiiresti kasutuselevõtust, või siis veidi hiljem vajadusest arendada eksporttegevust, selle asemel et odava tööjõu valguses majandust arendada.

Allikas: Hansapank