Endistesse sõjaväeosadesse kerkivad uued eluamurajoonid
Tallinna külje all Keilas arendab Keila Loodeosa Arenduse OÜ uueks elurajooniks ala, millel varem laius endise N Liidu tankipolk.
Ettevõtte tegevjuht Tarvi Miilits märkis, et seni pole nimetatud alale oma kodu rajanud inimesed selle maatüki mineviku kohta etteheiteid esitanud. Pigem peab Miilits regiooni atraktiivseks ning looduslikult kauniks kohaks.
“Meil on selles mõttes vedanud, et sõdurid olid seda ala siin üsna hästi majandanud. Näiteks on säilinud siin kena tammik,” tõdes Miilits. Ta lisas, et uue elurajooni kõrvalt jooksevad läbi metsa ka kunagised tankide liikumissihid. Praegu on need rakendust leidnud jalutamiseks ning sportimiseks mõeldud terviseradadena.
“Minu teada kooriti siin ka osa pinnasest ära – neist kohtadest, kus varem asusid kütusevaadid,” ütles Miilits. Samas on tehtud vajalikud keskkonnaanalüüsid, mille järgi vastab piirkonnas praegu kõik normidele.
Tarvi Miilits ei osanud öelda, kas endisel sõjaväeosal müüdava maa hind on piirkonna minevikust tingituna ka odavam kui tavapäraselt. Maa ruutmeetri hind jääb Tarvi Miilitsa sõnul uues elupiirkonnas suurusjärku 300 krooni, sellele lisandub käibemaks.
Hiljuti teatas OÜ Tinter Projekt, et Pärnu endise sõjaväelennuvälja territooriumile on kavas ehitada suvepealinna uus linnaosa, kuhu saaks elama asuda umbes 5000 inimest. Planeeringuga kavandatakse endise lennuvälja 26 hektarile eramuid ja korterelamuid, 30 hektarile tööstuspark, 8 hektarile ärimaad ning ulatuslik roheline vöönd.
Tuleb tööstusala
Tinter Projekti osakonnajuhataja Peep Moorast ei häbene tunnistada, et planeeringuga hõlmatud alal on avastatud ulatuslikke keskkonnareostuse koldeid. “Need reostuskolded tuleb likvideerida,” märkis ta. Samas lisas Moorast, et elamute ehitamist reostuspiirkondadesse ei kavandata ning neile aladele jääb tööstuspiirkond.
Hoolimata sellest, et tegu on endise sõjaväeterritooriumiga, ei usu Moorast, et maa hind seetõttu tavalisest madalamaks kujuneb.
Hetkel piirab endise sõjaväelennuvälja ala kasutamist riigi ning kohaliku võimu lahendamata maaküsimus. Kui asi laheneb, on Moorasti sõnul võimalik, et esimesed majad kerkivad uude elurajooni aastal 2008. Kogu projekti maksumus ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse.
Ka Jõelähtme vallas kerkib endisele militaarobjektile uus, Kadakaranna elamupiirkond. Valla arhitekt Leili Müür ütles, et kokku on alale ette nähtud umbes 40 krunti. “Kõik paremad krundid mere ääres – mille suurused ulatuvad kuni 8000 ruutmeetrini – on esimesena omaniku leidnud.”
Pro Kapital korrastab Tondi kasarmute ala
Andrus Laurits, Pro Kapital Eesti peadirektor
Praegu toimub Tondi kasarmuala arhitektuurikonkurss. Loodame juuni lõpuks otsuse langetada ning esitada väljavalitud eskiislahenduse linnale tutvumiseks. Kui linn selle heaks kiidab, alustame projekteerimistöid, seejärel hakkame taotlema ehitusluba.
Kuna Tondi kasarmuala puhul on tegemist miljööväärtusliku alaga, soovime algusest peale kõik tegevused linnaga kooskõlastada ning üheskoos asju arutada. Seda enam, et kinnistul asub muinsuskaitse all olevaid hooneid. Tondi kasarmuala detailplaneering on kinnitatud. Selle kohaselt on Pro Kapitalile kuuluva Tondi elamu- ja äripiirkonna kinnistu üle 130 000 ruutmeetri. Muinsuskaitsealused hooned taastatakse. Raske on ennustada, millal võiks alustada ehitustöid, sest see ei sõltu ainult Pro Kapitalist.
