Keskmine palk aastal 2010 on 12 300 krooni
Analüütikute hinnangul jäävad nimetatud numbrid selle aasta lõpus vastavalt 7900 krooni ning 5,4 protsendi tasemele. Käesolevat aastat hinnatakse Eesti majandusele kokkuvõttes edukaks, mida iseloomustab 6,2 protsendi suurune majanduskasv ning tööpuuduse vähenemine 8,9 protsendini. Samas oodatakse 3,2 protsendi suurust tarbijahindade kallinemist. Kaupade ja teenuste ekspordi kasvuks prognoositakse 12,3 protsenti.
Uuringu teinud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) juhtivteaduri Leev Kuumi sõnul on Eestil eeldusi jätkusuutlikuks arenguks ning ekspertide hinnangul on majanduse areng sel aastal parem kui 2004. aastal.
Kuum lisas, et kui enamik näitajaid on Eesti jaoks positiivsed, varjutab kogu tulemust kõrgevõitu tööpuuduse määr, mis kõigub prognoositaval perioodil vahemikus 8–8,9 protsenti.
Madalam tase
Arenenud Euroopa riikides on see näitaja 4–5 protsendi tasemel. Sellest hoolimata jätkub majandusekspertide hinnangul ajavahemikus 2006–2010 Eesti suhteliselt kiire areng. SKP reaalkasvuks prognoosivad majandusanalüütikud keskmiselt 5,7 protsenti aastas.
“See tagab Eesti lähenemise EL-i keskmistele näitajatele. Eksport areneb enam kui 10-protsendilise kiirusega. Laenud lähevad mõnevõrra kallimaks,” kirjeldatakse võimalikke arenguid.
Kuna käesolevat uuringut koostatakse juba viiendat aastat järjest, võib EKI juhtivteaduri sõnul täheldada, et aastate lõikes on ekspertide prognoosid muutunud üha optimistlikumaks.
Selle põhjusi võib Leev Kuumi hinnangul otsida Eestile olulistest muutustest – liitumine Euroopa Liiduga ning eelseisev euro ühisrahale üleminek.
Samas ei näe juhtivad majanduseksperdid, et euro kasutuselevõtt väga palju kaupade ning teenuste hinnatõusu kiirendaks. “Enamik Euroopa riike tuli toime 0,2/protsendipunktilise inflatsiooni kiirenemisega,” märkis Kuum.
Murelapseks jääb endiselt inflatsioon
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul võib Eesti jaoks kujuneda euro ühisrahale üleminekul kõige problemaatilisemaks nõudeks inflatsioonimäär.
Sama tekitab peavalu tõenäoliselt ka Lätile ja Leedule. Maastrichti kriteeriumide järgi peab ühisraha kasutajate inflatsioon jääma tasemele, mis on kolme parima EL-i keskmine, pluss 1,5 protsenti. Selle arvutuse järgi oli see mais 2,3 protsenti, samal ajal oli asjaomane näitaja Eestis 4,2 protsenti. Euroopa madalaimad inflatsioonitasemed on seejuures Soomes, Taanis ja Norras, kus vastav näitaja on 0,2–0,6 protsenti. "See on tingitud sellest, et uued EL-i liikmed sundisid seal alandama aktsiise," selgitas Lauri, tuues näitena Soome, kus alkoholiaktsiisi alandati.
"Et Eesti saaks Maastrichti kriteeriumide piiridesse, peaks Euroopas inflatsioon tõusma."
Samas usub Hansapanga analüütik, et mõne kümnendiku protsendipunkti pärast siiski Eestit eurole üleminekul ukse taha ei jäeta. Lauri meenutas, et Kreeka puhul sellest eriti suurt probleemi ei tehtud. R.N.
