Juba tehtud uuringute kohaselt on kasulikum ehitada 1,5–2 miljardit krooni maksev sild.

“Nii palju võib öelda, et vahepeal on võimaliku tunneli maksumus võrreldes eelnevate prognoosidega tunduvalt tõusnud, kuna ohutusnõuded on Euroopa Liidus karmistunud,” avas pooleli oleva uuringu tagamaid maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Kui varem hinnati tunneli ja silla maksumust samas suurusjärgus olevaks, siis täna on selge, et tunneli ehitamine oleks ligi miljard kallim.

Viimastel aastatel tunnelites toimunud õnnetuste tõttu on pikemate tunnelite turvalisus EL-is tõsise tähelepanu all. Vastu on võetud ka sellekohane eurodirektiiv, mis määrab tunnelite minimaalsed turvanõuded üleeuroopalises maanteevõrgustikus. Just direktiivinõuete karmus viiks tunneli ehitamise hinna 2,5 miljardi kroonini. Veel 2000. aastal koostatud raportis jõuti veendumusele, et tunneliehitus maksaks 1,5 miljardi krooni.

Võimaliku silla asukohtadena on varem välja pakutud viit eri varianti (vaata graafik). Teede tehnokeskuse juht Hillar Varik, kes kuulub koos Riho Sõrmusega püsiühenduse ekspertkomisjoni, ütles, et taanlased eelistavad vähemalt praeguseks koostatud vahearuandes Viirelaiu äärest mööduvat varianti ehk nn III marsruuti. Selle silla hind jääks eri variantide puhul 1,5–1,77 miljardi krooni vahele. Teised marsruudid oleks tunduvalt kallimad, küündides 2,3–2,7 miljardi kroonini.

Seejuures märgitakse aruandes, et püsiühenduse korral võiks keskenduda eeskätt kahele sillavariandile: eelpingestatud raudbetoonsild ning vantsild.

Püsiühenduse tervikekspertiis valmib alles septembri keskpaigaks. Siis selgub, kuhu oleks mõistlik sild ehitada, mis ta maksaks ja milline oleks konstruktsioon. Enne seda ei saa Riho Sõrmuse sõnul anda ka täpsustavaid seletusi, näeb ette pooltevaheline kokkulepe.

Rahastamine segane

Kuna uuring on alles pooleli, ei ole majandusministeerium asunud veel kaaluma ka võimalikke rahastamisskeeme ega sedagi, mis allikatest finantseerimine toimub. Suure tõenäosusega küsitakse finantstoetust Euroopa Liidu vastavatest fondidest. Enne seda aga peab valitsus langetama ka vastava otsuse ning nägema ette omapoolse finantseerimise riigieelarvest.

Riho Sõrmuse sõnul võtaks sillaprojekti realiseerimine vähemalt seitse-kaheksa aastat. Juba sillaehituse hanke ettevalmistus võtab rahvusvahelises konkurentsis oma paar-kolm aastat, hange ise aasta ja ehitus kolm-neli aastat. Mis tähendab, et Saaremaale ei saa lahedalt ilma praamijärjekorrata lõbusõitu teha enne 2013. aastat.

Saarlased toetavad püsiühendust

•• Kuressaare linnapea Urmas Treieli sõnul suhtub enamik saarlasi püsiühenduse loomisse positiivselt.

•• “Seda on kinnitanud ka uuringud,” tõdes Treiel. Kuressaare linnapea tervitab ka ise püsiühenduse loomist Muhumaa ja mandri vahele. Linnapea toetab samuti kruiisisadama rajamist Saaremaale ja Läti-suunalise laevaliikluse käivitamist sel aastal. “See kõik kokku annab Saaremaale uued mõõtmed – siia tulles ei satuta mitte tupikusse, vaid võib ka edasi liikuda.”

•• Muhu vallavanem Ain Saaremäel tunnistas, et nende vallas pole püsiühenduse kohta eraldi küsitlust korraldatud. “Ise pakun, et küllap on nii poolt- kui ka vastuarvamusi,” märkis Saaremäel.

•• “Nii palju, kui olen kuulnud, kardab osa inimesi, et püsiühenduse tekkides pole saar enam saar. Välja on toodud ka turvalisusega seotud aspekte ning kartusi, et elu

läheb meist mööda,” kommenteeris vallavanem. Saaremäel ise on püsiühenduse pooldaja.

Sild on atraktiivne

•• Uuringu vahearuandes rõhutatakse, et Saaremaa ja mandri vaheline sild oleks Eestis esimene oluline sillarajatis ja juba seetõttu nii projekteerijatele kui ka ehitajatele väga atraktiivne.

•• “Arvesse tuleb ka võtta, et nõukogude perioodil oli Saaremaa avalikkusele suletud koht. See on suure turismipotentsiaaliga saar, kus on ajaloolised hooned, rannad ja suurepärased võimalused matkamiseks. Need asjaolud mõjutavad kindlasti silla kasutamise atraktiivsust. On tõenäoline, et suur hulk Eesti sõidukiomanikke soovib silda alguses näha ja ka proovida,” seisab aruandes.

•• Maanteeameti tehnokeskuse tasuvusuuring hindab, et 80% Eestis registreeritud 500 000 eraautost kasutaks püsiühendust esimese viie aasta jooksul.

•• Taanlaste konsultatsioonifirma leiab omalt poolt, et mandri ja Muhu saare vaheline parvlaevaühendus pole hetkel kaugeltki optimaalne ning et parvlaevaveole on suvekuudel kaks korda suurem nõudlus kui muul ajal. Seetõttu on suviti osa ürituste ja tähtpäevade ajal üsna tavalised ka pikad praamijärjekorrad ning mõnel juhul on suure nõudluse tõttu sõidukitele juba nädalaid varem pea võimatu kohti broneerida.