Küll aga ei taheta seda kuigi meelsasti teha töötajate esindajate kaudu – usaldusisikud ja ametiühingutegelased pole juhtide silmis just popid.

Nii võib laias laastus kokku võtta tööandjate keskliidu poolt tellitud ja Praxise läbiviidud uuringu “Töötajate informeerimine ja konsulteerimine Eesti ettevõtetes” vahetulemused, milles analüüsiti töötajate kaasamist kaheksas ettevõttes. “Uuring oli avastuslik,” ütles Krista Jaakson, üks selle läbiviijaid, “esimest korda Eestis analüüsiti, miks ja kuidas töötajate kaasamine ettevõttes tegelikult toimub.” Intervjueeriti tippjuhte ja töötajate esindajaid (kui neid oli), küsitleti töötajaid. Kogu projekti juhtkomiteesse kuulusid nii Eesti tööandjate keskliit kui ka ametiühingute keskliit.

Milleks see kõik?

Seni võis töötajate teavitamist ning otsuste tegemisse kaasamist pidada üksikute moodsate juhtide mängumaaks. Kuid tähelepanu: juba käesoleva aasta märtsist peaks Eestis kehtima ühtne töötajate informeerimise ja konsulteerimise kord (seadus), mida nõuab Euroopa Liidu vastav direktiiv. Paraku – mida pole, seda lihtsalt pole. Töötajate jaoks tähendaks esmapilgul keeruline valdkond seda, et paika saab täpne reeglistik, kuidas ja mil määral võib töötaja ettevõtte otsuste tegemisest osa võtta. Ehk teisisõnu: töötajad kaasatakse sõna otseses mõttes ettevõtte juhtimisse.

“Uuringu tellimise mõte oli selles, et kui me hakkame Eesti jaoks sobilikku töötajate informeerimise ja konsulteerimise korda (või seadust) välja mõtlema, siis võiks lähtuda väljakujunenud praktikast,” selgitas töö-andjate keskliidu infojuht Kadri Seeder asjade käiku. “Pole mõtet lõhkuda toimivaid süsteeme.” Sama uuringu vahearuandest selguski, et küsitletud ettevõtetes eelistatakse töötajate vahetut kaasamist ning peljatakse kaudset kaasamist. Lahtiseletatuna tähendab öeldu seda, et juhtidel pole midagi kvaliteediringide, arenguvestluste, rahulolu-uuringute ja infokoosolekute vastu. Küll aga ei saa sama öelda ametiühingute, usaldusisikute ja töönõukogude kohta. Siiski sõl-tub kõik konkreetsest ettevõttest.

Uuringust selgus seegi, et ettevõtete juhid ei pea vajalikuks ning oluliseks anda töötajatele kaasotsustamisõigust, nendega ei kiputa konsulteerima ka strateegilistes küsimustes. Ehk – pole mõtet töötajatelt küsida, kas müüa ettevõte maha või mitte. Kui aga asi puudutab näiteks seda, millal ja kus pidada jõulupidu või kui mitmekohaline peab olema dušinurk, siis palun väga – töötajate arvamus on vajalik ja teretulnud. “Strateegiliste küsimuste puhul kardavad juhid, et töötajatel pole piisavalt kompetentsust,” selgitas Seeder.

Niisiis nõuab EL-i direktiiv, et Eesti töötaks välja täpse töötajate kaasamise korra. Nüüd on küsimus selles, kuidas seda teha. “Arutlusel on, kas on vaja eraldi seadust või saab seda teha teiste seaduste kaudu,”ütles Seeder.

Balti riikides pole töötajatel tüüri juurde asja

Võimalus kaasa rääkida riigiti erinev

•• Enamiku Euroopa Liidu riikide ettevõtetes on paralleelselt nii ametiühingud, töönõukogud kui ka töötajate osalemine ettevõtte nõukogudes.

•• Viimases on töötajad enamasti vähemuses (kolmandik nõukogu koosseisust).

•• Saksamaal näiteks osaleb töötajate esindaja nii nõukogus kui ka juhatuses.

•• Töötajate esindajatel on ettevõtte nõukogus samad õigused ja kohustused kui teistel nõukogu liikmetel. Eelkõige tähendab see, et otsustamise juures peavad esindajad mõtlema ja tegutsema ettevõtte parema käekäigu nimel. Siiski ei saa nad mõnel juhul hääletada ja peavad piirduma vaatlejastaatusega.

••Töötajad ei osale ettevõtete nõukogudes seitsmes Euroopa Liidu riigis: Balti riikides, Suurbritannias, Küprosel, Itaalias, Belgias.

Allikas: Praxise uuringu vahe-aruanne