Eesti Päevaleht uuris, kes või mis on keskklass Eestis.

Statistikaameti andmetel teenib 65% inimestest keskmist või väiksemat palka ning 35% teenib keskmisest

palgast rohkem. Enam kui 30 000 krooni teenib vähem kui 1% inimestest. Samas ei saa öelda, et keskklassi kuulub vähem kui 1% eestlasi.

“Poliitikud defineerivad keskklassi oma suva järgi, nii, kuidas neile kasulik on,” ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema sõnul on Eestis keskklassi definitsioon pidevalt muutunud. Nõukogude ajal moodustasid nn keskklassi töölised ja kolhoosnikud, 1990. aastate alguses aga ettevõtlikud inimesed, kes suutsid turumajanduse tingimustes kiiresti kohanduda.

Josingu sõnul on keskklassi mõiste riigiti erinev, mingeid ühtseid reegleid pole. Palju oleneb rahva elujärjest. Keskklassi perekonnal peaks justkui olema auto, kuigi näiteks Indias omab ainult 5% elanikest mootorsõidukit. Seega on ka keskklassi mõiste seal hoopis teine.

“Täna saab keskklassiks pidada inimesi, kes omavad sissetulekut, mis lubab neil oma eluga hakkama saada. Neil on piisavalt raha, et investeerida laste haridusse ning oma hobidesse ja meditsiiniteenustesse. Nad pole kroonilised arvete mittetasujad ning saavad endale lubada keskklassi püsikaupu – näiteks külmkappi või keskklassi autot. Toidu ostmine pole nende jaoks probleem,” ütles Josing.

Suur vahe

Eesti keskklassi perel on korter või väiksem maja ja netosissetulek perekonna liikme kohta on vähemalt 8000–14 000 krooni. Kuid näiteks Soomes teenib keskklassi pereliige kuus 1000–2000 eurot (15 600–31 300 krooni).

Soome kesklassi perel on üks uuem auto ja võib-olla ka teine veidi vanem. Meedikud kuuluvad Soomes keskklassi ja nad vahetavad iga paari aasta tagant autot. Keskmine netopalk on Soomes umbes 1500 eurot (23 500 krooni).

Keskklassi põhjanaabril on 60–90-ruutmeetrine korter või isiklik ridamaja.

Soomes Kotka linnas on kolm jahisadamat ja need on kohalike keskklassi perede jahte või mootorpaate täis. Enamikul keskklassi Soome peredest on mökki ehk suvemaja, reeglina vähemalt 2-3 last ja kindlasti ka koer. Nad puhkavad kaks korda aastas terve perega mõnel soojal maal.

USA-s räägitakse keskklassi inimesest kui kellestki, kellel on majanduslik vabadus ning võimalus töökohta vahetada, kuid kes oluliselt ei mõjuta ühiskondlikke protsesse. USA-s on keskklassist inimene, kes omab korralikku eluaset ja hoolitseb selle eest ise. See, kes elab oma tööandja või üürileandja heldusest, kuulub madalamasse klassi.

USA kõrgklass elatub investeeringutulust ning laseb oma eluaset koristada ja hooldada kellelgi teisel. Kui USA-s on keskmine palgatase umbes 2500 dollarit kuus (32 500 krooni), siis keskklassi loetakse need, kes teenivad umbes 2000–7000 dollarit kuus. Vara on keskklassil USA mõistes 25 000–500 000 dollari (0,3–6,5 miljonit krooni) väärtuses.

Eestis on rikaste ja vaeste vahel suurem lõhe kui näiteks Soomes. Viiendik Eesti kõige rikkamatest inimestest teenib 44% kõikidest sissetulekutest, vaeseim viiendik vaid 6,1%. Soomes on vastavad näitajad aga 36,7% ja 9%. Josingu sõnul on vähe eestlasi, kes näiteks Suurbritannia mõistes keskklassi kuuluks.

Keskklassi inimesed omavad Josingu sõnul kinnisvara – korterit või maja. Samas aga võivad näiteks pensionärid omada korraliku turuväärtusega kinnisvara, kuid traditsioonilises mõttes keskklassi hulka neid liigitada ei saa.

Sama hägune kui keskklassi mõiste on ka piir keskklassi ja kõrgklassi vahel. Josingu arvates erineb kõrgklass keskklassist vara väärtuse poolest. “Kõrgklassi inimene omab vara mingisugustes väärtpaberites, tal on mitme miljoni väärtuses kinnisvara, mitte ainult mingi Lasnamäe korter. Ta kulutab raha kallistele hobidele nagu näiteks golf, tal on palju luksuslikum auto, ta käib luksuslikel reisidel,” ütles Josing.

Josingu sõnul kõrgklassi inimene tarbib kallimaid toiduaineid ja fabrikaate ning sööb õhtust peenes restoranis, kulutades selleks alla 15% oma sissetulekutest. Keskklassi inimene seevastu kulutab toidule umbes 30% sissetulekust.

“Jõukas inimene sööb kalleid sinke ja juuste, vaese inimese ostukorvis on leib, sai, kartulid, odavamad pihvid ja vorst,” ütles Josing.

Kes või mis on keskklass?

Jaak Leimann, majandusteadlane

•• Keskklassi kuuluvad need leibkonnad, kus netosissetulek inimese kohta jääb 2400 ja 4800 krooni vahele. Keskklass on spetsialistide klass: oskustöölised, riigiametnikud, õpetajad, õppejõud, kultuuritöötajad, suurtalunikud, kõrgharidusega inimesed.

•• Keskklass on väärtuste looja, vaimne, mitte ainult materiaalne kategooria.

•• Nõukogudeaegne ja praegune keskklass on sarnased. Enamusel on omand – kas korter, ridaelamu või maja. Paljudel on ka suvituskoht. Kindlasti omatakse vanemat või uuemat autot, mõnikord isegi kahte, suurt raamatukogu, arvutit või selle kasutamise võimalust.

Eestis on umbes 50 000 rikast inimest ja 600 000 vaest.

Juhan Kivirähk, sotsioloog

•• Keskklassis on enesega toime tulev inimene. Küsitluse põhjal moodustavad keskklassi maksejõulised inimesed, kes ei pea oma väljaminekuid piirama, vaid saavad osta kõik hädavajaliku.

Erik Terk, Tuleviku-uuringute instituudi direktor

•• Väga üheseid kriteeriumeid keskklassi määratlemiseks pole. On eri käsitlusi ja käsitluste raames kriteeriumid teatud määral varieeruvad. Raskus on selles, et tavaliselt vaadatakse korraga nii selle seltskonna majanduslikku seisundit – pideva sissetuleku suurust, omatavat vara jne – kui ka staatuslikku seisundit ühiskonnas ehk nende tunnustatust ja teatud elustiili. Loomulikult pole kusagil öeldud, et Eesti keskklass peaks sama palju teenima kui USA oma.

•• Eri maades on erinevaid hierarhiaid, aga elulaadiga on veel keerukam. Seega on postsotsialistlikes maades püütud keskklassi määratleda pigem tulude, vara ja tarbimisvõimaluste kaudu. Keskklass on oluline seetõttu, et tema majanduslik käitumine ehk säästmine ja investeerimine on majandusarengule soodne.

•• Kui keskklass on suur, siis majandus kasvab pikaajaliselt ning sotsiaalne ja poliitiline käitumine on küllalt stabiilsed.

•• Keskklassi kohta ei saa öelda seda, mida ütles Mihkel Mutt Sirbis Prantsusmaal mässavate teise põlve immigrantide kohta: et neil on kaotada vaid mobiiltelefonid.

Linnar Viik, visionäär

•• Keskklassi kuuluvad need inimesed, kes loovad vaimse ja materiaalse heaolu pagasit. Nad on laenuvõtjad, kuni 40-aastased inimesed, kel puudub arusaam, et nad teevad kindlat karjääritööd, kuid kes saavad aru, et maailm on muutuv. Keskklass tahab vedada, mitte tagasi minna, luues endale

uusi heaolutingimusi.

•• Eesti ja muu maailma keskklassi vahe on see, et Eesti keskklass pole pidur, vaid vedur, sest ei taha keskenduda väärtuste ümberjaotamisele, vaid uute loomisele. Minu jaoks väljendub keskklass Saksamaal, USA-s, Soomes ja Rootsis ühe sõnaga: heaoluühiskond. Seal hoitakse sellest kümne küünega kinni, ei taheta muutusi, vaid seda, et kõik säiliks. Leitakse, et isiklik elu ei tohiks muutuda, aga maailmaga, kus on sõjad, inimkaubandus jms peaks keegi tegelema. Eestlane on valmis ise kaasa minema. Eestis võib olla keskklassi inimesi umbes veerand miljonit, tööjõuturust pool.