Tahad välismaale õppima? Varu aega, kannatust ja raha
Võrreldavad hinnad
Võtame siia kõrvale Tartu ülikooli avatud ülikooli, kus aastane bakalaureuseõpe õigusteaduskonnas maksab 27 000 ja majandusteaduskonnas 20 000 krooni. Või EBS-i (Estonian Business School) üle 40 000-kroonise aastatasu.
Semestrimaksud varieeruvad riigiti ja ülikooliti. Üldreeglina nõuavad ingliskeelsetes maades peaaegu kõik ülikoolid semestrimaksu. Ka teistes riikides võivad üksikud õppeasutused ja ülikoolid nõuda väga suuri semestrimakse. Aga näiteks Põhjamaades ja Saksamaal puuduvad sellised maksud hoopis; Prantsusmaa ja Madalmaade riiklikes õppeasutustes nõutakse tavaliselt vaid registreerimismaksu.
Briti Nõukogu haridusnõustaja Ursula Roosmaa tuletab meelde, et peale õppetasu tuleb välismaal arvestada teistegi väljaminekutega. Nagu majutus, söök, tervishoid, vaba aja harrastused, transport kooli jms. Minejail tuleb tavaliselt teha reisi- ja tervisekindlustus. Veel tuleb silmas pidada suhtlemist kodumaaga: telefonikõned, võimalikud ajalehetellimused, sõidud koju.
Ülikooli teenuste (näiteks raamatukogu) kasutamine võib olla tasuline; ka arvutite ja laboratooriumide kasutamise eest võidakse küsida tasu. Eksamitel käimist võidakse samuti maksustada. Laboratoorsetel aladel nagu keemia või bioloogia ning kunsti- ja käsitööaladel võib õppematerjali hankimine tähendada suuri väljaminekuid. Enamikus riikides on üliõpilas-organisatsiooniga liitumine automaatne, kui üliõpilane maksab aastamaksu. Selline liikmeks olemine ja liikmemaksu tasumine lubab kasutada üliõpilasorganisatsiooni teenuseid (nt soodustus linnatranspordile või lõunale ülikooli sööklas).
Inglismaale omal käel kõrgharidust otsima minejail tuleb praegu arvestada keskmiselt 345 000-kroonise (15 000 naela) aastaeelarvega. Miks räägime nii palju Inglismaast? Sest seal kukkusid hinnad drastiliselt, mistõttu püüdleb nüüd järjest enam noori sinna. Juba aastaid on aga väga populaarsed Itaalia, Saksamaa, Soome ja Prantsusmaa.
Kõige eest ei pea ise maksma
Sest ega kõige eest pea alati ise maksma. Olemas on igasuguseid vahvaid stipendiume, mille järele võiks hakata vaatama juba poolteist aastat enne õppima minekut. Mõnedel ülikoolidel, näiteks USA-s ja Suurbritannias on omad abirahaprogrammid, millele saavad kandideerida ka välisüliõpilased. Uurimistööks mõeldud abirahad on tavaliselt küll hästi edasijõudnud üliõpilastele. Mõned ülikoolid pakuvad stipendiume, mis osaliselt katab semestrimaksu, ka baasõpet sooritajatele. Õpingute rahastajatena tulevad kõne alla veel kohalikud ühingud, seltsid ja asutused, riiklikud stipendiumid; linna- ja maavalitsused, kes reeglina ei eralda stipendiume, kuid võivad välismaale õppima minejat toetada ühekordselt.
Otsi soodustusi
Soodustused tuleb üles otsida. Näiteks Ameerika vanim ja mõjukaim ülikool Harvard ei võtvat õppemaksu bakalaureuseõppe tudengeilt, kelle vanemate kuusissetulek jääb alla 42 000 krooni. Otsus olevat seotud Harvardis ja mõnes teises Ameerika ülikoolis kasutusel oleva ?pimeda? vastuvõtutavaga: võrrelda sisseastujat keskkoolihinnete, testipunktide ja isikuomaduste, mitte aga rahakoti põhjal. Katsu vaid jalg ukse vahele saada.
Kui Harvardis õpib täna paar eestlast, siis enim (tänavu ligi 500) välismaale liikujaist kasutab Socratese kõrgharidusalast allprogrammi Erasmus. Erasmus korraldab kõrgkoolidevahelist üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning võrgustikus olevad koolid peavad võimaldama ainepunkte üle kanda.
Välismaale liikumine Erasmuse kaudu tuleb tunduvalt odavam omal käel üritamisest. Vastuvõttev kõrgkool ei või Erasmus-üliõpilaselt küsida makse akadeemilises õppetöös osalemise eest (sh õppemaks, registreerimismaks, eksamimaks vmt). Kool võib vaid nõuda väiksemaid tasusid kohalike üliõpilastega samadel alustel (näiteks: kindlustus, üliõpilasorganisatsiooni liikmemaks, paljundus, tööks vajalike materjalide maksumus jmt).
Näiteks ühe semestri Inglismaal õppinul tuli reisi eelarveks sada tuhat krooni. Poole sellest maksis ta ise, teise poole tasus Erasmus stipendiumi, kultuurikapitali ja kultuuriministeeriumi abil.
Räägitakse ka, et inglise keele asemel mõnd teist keelt valdaval filoloogil või kitsa eriala omanikul on välismaalt märksa kergem kopsakas stipendium üles leida. Tallinna tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna Erasmuse koordinaatori Kairi Õuna sõnul keeleoskus nende programmis täna suuremat stipendiumi ei anna, samas ei välistanud ta senise praktika muutumist. Välismaale õppima asudes ütleb Õun võõrkeele oskuse väga olulise olevat. Ning näiteks Prantsusmaale õppima asudes tulevat prantsuse keele oskus küll igati kasuks.
Hariduse omandamine Ameerikas maksab Euroopast märksa rohkem. Erinevate testide, ametlike kirjade tõlkimise ja saatmise tõttu kulub ainuüksi kandideerimisel mitu tuhat krooni. Ühe õppeaasta maksumus USA kõrgkoolis võib ulatuda 52 000 ? 65 000 kroonist (4000?5000 dollarit) 520 000 kroonini (40 000 dollarit). Tavaliselt moodustab õppemaks aasta maksumusest suurema osa, kuid ka elamiskulud võivad mõnes piirkonnas olla väga kõrged.
Ameerikas rida eestlasi
Kõigest hoolimata õpib Ameerikas täna 250 eestlase ringis. Sobivat kooli vähemalt poolteist aastat varem valima hakates tuleks vaadata, kas see rahvusvahelistele tudengitele stipendiume pakub, soovitab Tallinna tehnikaülikooli Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse nõustaja Epp Kirss. Reeglina on kallites eraülikoolides ka stipendiumifondid suuremad.
See ei pruugi endast kujutada alati täisstipendiumi (õppemaks ja elamiskulud) ning sageli võib töötamine olla üheks stipendiumisaamise tingimuseks. Erinevad, näiteks välis-Eesti fondid pakuvad stipendiume rohkem just magistri- ja doktoritaseme tudengitele. Samas on kõrgema astme õppetasu reeglina ka kallim. USA ülikoole ei huvita mitte ainult see, kas ollakse akadeemiliselt edukas, vaid ka see, missugune inimene konkreetne kandidaat on.
Kui palju maksab tudeerimine välismaal?
Näiteid välismaal õppimise kuludest
?? Stockholm, Rootsi: 13 600 krooni, sellest 12 750 krooni kulus majutusele.
?? Letterkenny, Iirimaa: 7800 krooni, sellest 3120 krooni kulus majutusele.
?? Patras, Kreeka: 3900 krooni, sellest 1560 krooni kulus majutusele. Võimalik oli kolm korda päevas tasuta süüa.
?? Rooma, Itaalia: 9360 krooni, sellest 6240 krooni kulus majutusele.
?? Troyes, Prantsusmaa: 9360 krooni, sellest 4680 krooni kulus majutusele.
Omal käel minejaile
Inglismaa
?? Keskmine semestritasu aastas: bakalaureus 26 450 krooni; magistratuur, doktorantuur
alates 69 000 krooni (näiteks Manchester Business School ? 73 600 krooni).
Ameerika
?? Calvin College: aastas kulub keskmiselt 315 000, sellest: õppetasu 218 000 krooni, majutus 71 240 krooni, raamatud 8840 krooni, isiklik kulu 11 375 krooni.
?? Harvardi Ülikool: keskmine kulu 539 000, sellest: õppetasu 377 780 krooni, majutus 115 284 krooni, raamatud 11 349 krooni, isiklik kulu 34 294 krooni.
