EDGAR SAVISAAR: Aitame teadus- ja tehnoloogiapargid jalule
Teadus- ja tehnoloogiaparkide ajalugu Eestis ulatub tagasi juba 1990. aastatesse, mil Tartus avas erinevate teadus- ja arendusasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös uksed Tartu Teaduspark. Sellele järgnes Tartu Biotehnoloogiapark, mis asutati seitsme ettevõtte ning Tartu Teaduspargi ja Eesti Geenikeskuse koostöös.
Tänaseks ainsana Eesti riigi osalusel käivitatud tehnoloogiapark, Tallinna Tehnoloogiapark Tehnopol, avas uksed kahe aasta eest. Teadus- ja tehnoloogiapargid on suunatud teaduse ja ettevõtluse vahelise koostöö edendamisele, mis võimaldab innovaatilistel äri-ideedel tekkida, küpseda ja ettevõteteks kasvada. Parkides tegutsevad ettevõtted lõikavad kasu teadus- ja arenduskeskuste lähedusest, soodsatest ning vajadustest lähtuvalt loodud ärialustus- ja -arendusteenustest ning infrastruktuurist ja innovaatiliste ettevõtete koos-tööst ja tööjaotusest.
Häda riigi toe järele
Juba täna teevad Tehnopolis tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli instituudid, sadakond peamiselt elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtet ning Mustamäe ettevõtlusinkubaatoris äritegevust alustavad teadmis- ja tehnoloogiamahukad ettevõtted.
Kõik kolm parki on kenasti käivitunud, kuid vajavad hädasti riigi tuge infrastruktuuri väljaarendamisel või parandamisel. Nagu teistegi puhul, on ootused ka parkidest noorima, 45 000 ruutmeetril paikneva Tehnopoli osas kõrged. Strateegia kohaselt pürib Tehnopol ?parimaks ja tuntuimaks tehnoloogiapargiks Kesk- ja Ida-Euroopas ning rahvusvaheliste kõrgtehnoloogiafirmade esimeseks valikuks piirkonna tehnoloogiaparkide seas?.
Esimesed võtmeinvesteeringud suunati Tallinna linna rajatud ja tänaseks Tehnopoli koosseisu kuuluva Mustamäe ettevõtlusinkubaatori hoone remondiks. Euroopa Liidu Phare programmi ning pargi kaas-asutajate ühiste jõupingutustega renoveeritakse tuleva aasta lõpuks ühtekokku ligi 2000 ruutmeetrit alustavatele ettevõtetele väljarenditavat pinda ligi 12 miljoni krooni ulatuses.
Samuti sai sel suvel Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Ehitus Grupi ning Skanska koostöös nurgakivi uus info- ja kommunikatsiooni- ning biotehnoloogia ettevõtetele suunatud büroo- ja laborihoone. Tehnopoliga koostöö edendamise vastu tunneb jätkuvalt sügavat huvi Soome innovatsioonigigant Technopolis PLC. Soomlase kaasamine suurendaks oluliselt Tehnopoli ning selle asukasfirmade läbilöögivõimet ja atraktiivsust mitte üksnes Soomes, vaid mujal Euroopas ja kaugemalgi.
Ent siin peitubki kiuslik ?aga?. Kodumaiste või välisinvestorite kaasamiseks peame ise kõigepealt saama oma kodutöö tehtud selliselt, et saaks potentsiaalsetele investoritele pakkuda elementaarset infrastruktuuri ja töökeskkonda. Kahjuks tänane tegelikkus seda ei võimalda. Parkide infra-struktuur ja hoonestuse madalseis ehmatab lisaks investoritele eemale ka tänased ja tulevased asukasfirmad.
Kinninööritud kõri
Tehnopolil endal jagub jõudu vaid selle aasta lõpuks kogu territooriumi katva detailplaneeringu lõpetamiseks. Kõrvaltvaataja võiks ju infrastruktuuri lõplikuks väljaarendamiseks soovitada kaasata pangad, kuid pangalaenude teenindamine parkide käesoleva hetke käibe juures tähendaks nende n-ö kurgu kinninöörimist juba enne, kui nad arengule tõelise hoo sisse on saanud.
Siin peitub põhjus, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sekkuda otsustas ja rahandusministeeriumile taotluse 66 miljoni krooni eraldamiseks tegi. See võimaldaks koos olemasolevate Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditega avada eraldi teadus- ja tehnoloogiaparkidele suunatud infrastruktuuri investeeringute programmi kogumahus sada miljonit krooni.
Sel viisil tegutsedes soosib riik uuendusmeelset ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda tervikuna ning muudab terve Eesti välisinvesteeringutele atraktiivsemaks. Töö tulemusi saame mõõta uute teadmismahukate ettevõtete ja kvalifitseeritud töökohtade tekke ja kasvuga, ettevõtete arendustöö intensiivistumisega, ekspordi kasvu ja struktuuriga. Et sellest kõigest ka reaalset kasu on, näitab kas või naabrite kogemus.
Soome näide
Soomlaste 14 luksuslikku tehnoparki toovad riigile rohket majanduskasu ja neis tegutseb täna tuhandeid edukaid ettevõtteid. Nad on meist sammu võrra ees. Lisaks suhteliselt suurtele tehnoparkidele on kiiresti arenemas ka kohalike väikeste äriinkubaatorite võrgustik ? juba 2000. aasta lõpul oli neid üle 50.
Taotletav summa pole ise- enesest kahjuks kaugeltki piisav, kuna ainuüksi Tehnopoli lähiaastate investeeringuvajadus tänavate, vesiehituste, inseneri- ja kommunikatsioonivõrkude renoveerimisse ja väljaehitamisse ulatub üle saja miljoni krooni. Ent siiski oleks tegemist Eesti riigi esmakordse reaalse panusega erinevates strateegiadokumentides korduvalt kinnitatud eesmärkide saavutamiseks.
