Peterburi kujutab endast eestlastele vägevaima kasvupotentsiaaliga lähiturgu. Eesti ärimehed tulid tänavu Peterburis esmakordselt põranda alt välja, pannes hoogsalt käima kümnete liikmetega ettevõtjate klubi.

Ootamatult puhkenud entusiasm, millega varem endassetõmbunud eestlased nüüd kord kuus ühise õllelaua taha kogunevad, võib tõsta Peterburi lähiaastatel taas suurimaks ?Eesti linnaks?.

Kogu linnas ainult Vassili saarel leitnant Shmidti silla juures asuv ööpäev avatud restoran Aivengo (Ivanhoe) suudab mööblit ümber tõstmata pakkuda nii pikka lauda, kuhu kõik Eesti ettevõtjate klubi külastajad ära mahuvad.

Samal ajal, kui soomlased tegutsesid Venemaal juba ammu riigi toetusel ja üksteist abistades, nohistasid eestlased seni igaüks omaette.

Sibulamüüjate järglased

Eesti võimude peamine seisukoht majandussuhetes Peterburiga näis tuginevat tõdemusele, et Peipsi-äärset sibulat ja kurki sinna enam müüa ei saa.

Samal ajal üritas Eesti konsulaat mitu aastat eestlastest ettevõtjaid Peterburis edutult ühe laua taha kutsuda. Tavaliselt kogunes kaks Eesti ametnikku ja kaks ettevõtjat. Ettevõtjatest osutusid ainukesteks püsikülastajateks soomlaste Sotka mööbliga frantsiisi alusel kauplev Raivo Kukk ja Uniprindi trükikoja müügiesinduse direktor Vadim Neshvizhkiy. Ühistest kogunemistest hoiduti tõenäoliselt soovimatusest oma ärist teistele rääkida.

Praegu seisavad klubi kontaktlehel paarikümne ettevõtja andmed, kes esindavad tuntud firmasid nagu näiteks Manutenti, Tallinki, Andres-Klaasi, kuid ka soomlaste Nestet. Klubi hoogne käivitamine annab märku sellest, et Eesti ettevõtjad tunnevad ennast Peterburis turvalisemalt ja kindlamalt kui kunagi varem.

Eestlaste keerulised suhted

Õlleklaaside kolinast kostis nüüdki läbi kaks vastandlikku seisukohta. Uuemad tulijad arvasid, et eestlased peaksid suurema edu nimel seljad ühisprojektideks kokku panema. Vanad olijad seevastu püsisid veendumusel, et õlut võib koos juua, ühisest ärist rahvuskaaslastega aga head nahka pole loota.

Justkui viimase väite kinnituseks läks ühel hetkel õllelaua selles otsas, kus istusid kinnisvaraarendajad, lõrinaks. Manutendi esindaja Margus Puisi juurest hüppas püsti nende objektidel ehitusjärelevalvet teostanud Uku Tuul.

Tuul suundus joonelt pika laua teise otsa, kus istusid ehitusmaterjalide valmistajad E-Betoonist ja ei teinud enam tema suunas vihaseid pilke heitnud arendajatega kordagi juttu. Mõnusalt sumisev seltskond ei lasknud ennast vahejuhtumist häirida, mida paljud ilmselt ei märganudki.

Edukas kinnisvaraäri

Viie miljoni elanikuga Peterburi teenuste ja kinnisvara turg arenes seniajani linlaste vajadustest aeglasemalt. Praegune naftadollaritele rajatud kiire majanduskasv pakub ettevõtjatele võimalusi, mis ületavad konkurentsist küllastunud Baltimaade turgusid. Kuid arvestada tuleb asjaolu, et naftadollarid veavad edasi kogu Venemaad, kuid neid ei jätku kõikidele ja kõikjale.

Põhjamaadest Eestisse toodud oskusteave võimaldab Venemaal teenida ja kanda kinnitada just praegu, sest sealsed turud on meist kõvasti maha jäänud, kuid arenevad praegu suurel kiirusel.

Eestis Rocca al Mare keskuse müügiga soomlastele kuulsaks saanud Hillar Teder astus mõne aasta eest edukalt Peterburis kaubanduskeskuste ärisse, kus kontrollib koos kohalike partneritega O?Key hüpermarketite keti nii kinnisvara poolt kui ka kaubandust.

Tederi poolt viimati rajatud hüpermarketis töötab pidevalt üle viiekümne kassa, sest väiksem arv ei tuleks ostjate teenindamisega toime. Kaubanduskeskuste rajamine ja hooldamine sunnib kaubandusele orienteeritud Tederit tegelema kinnisvaraarenduse teenuse mahajäämine Venemaal: seda teenust lihtsalt pole kelleltki osta.

Samal ajal pole miljonilinnas ühtegi korralikku keskklassile suunatud kaubamaja. Linna südames asuv Gostinnõi Dvor pretendeerib küll sellisele rollile, ajalooline hoone pakub kliendile tüütut jooksu mööda hiigelpikka putkadega ääristatud koridori-soolikat, mitte mõnusat šopingut.

Samas lähedal asuv Stockmann uhkeldab tervet maja läbiva aatriumiga ja kohvikuga selle keskel. Kuid müügipinnad jäävad ahtakeseks ja kaubavalik on kesine.

Kinnisvaraarenduses esimesi samme teinud ettevõtja põrkab kokku sellega, et Peterburis puudub näiteks elektriseadmete hooldusteenus. Kui kaubamajaomanik soovib oma majas käivitada eskalaatori, tuleb selle hooldamiseks palgata neli või viis tööeeskirjadega ette nähtud tunkekandjat, sest usaldusväärset elektriseadmete hooldamise ettevõtet lihtsalt pole. Ja eeskirjad nõuavad iga nupu juurde eraldi asjameest.

Samuti puudub linnas koristusteenust pakkuv ettevõte. Koristaja amet kuulub linna kõige defitsiitsemate hulka. Luuakeerutajaid on raske leida, sest tööjõudu hinnatakse Peterburis töö efektiivsusega võrreldes ülemakstuks. Koristajateks pakuvad ennast tavaliselt alkoholisõltlased, kes kaovad sageli nädala või paari pikkuse töötamise järel joomahoo tõttu silmapiirilt.

Ettevõtetes käivad ennast lihttööle pakkumas paljud Sõltumatute Riikide Ühenduse maadest ebaseaduslikult saabunud inimesed. Neid peetakse kohalikust kaadrist paremateks töölisteks, kuid miilitsa poolt välismaalaste suhtes tehtava lauskontrolli tõttu pole nn musta tööjõudu võimalik isegi koristajatena kasutada.

Kägistav bürokraatia

Üldine majanduskliima Venemaal on viimaste aastate jooksul paranenud, muutudes ärimeestele ettearvatavaks. Kuid samal ajal suureneb plahvatuslikult ettevõtlust takistav bürokraatia. Näiteks kulub ettevõtte välismaalasest juhil nõuetekohase aastase tööloa vormistamiseks seitse kuud.

Ettevõte, mis soovib Peterburis keskenduda ärilistele eesmärkidele, palkab tavaliselt inimese, kes veedabki kõik päevad eri ametiasutuste ootetubades lubadele ja litsentsidele allkirju hankides.

Kinnisvaraarendajate hinnangul kujuneb ehituse maksumus tööjõu vähese efektiivsuse ja bürokraatlike takistuste tõttu Peterburis ligi kolmandiku võrra kallimaks kui Eestis.

Tähtis klient: Eesti firma müüsPutinile jõulukuuse

?? Venemaa president Vladimir Putin esineb oma aastavahetuse kõnega eestlastelt ostetud kunstkuuse taustal.

?? Kremli varustajad ostsid Venemaa esinduskuuse eestlastele ja norrakatele kuuluvalt sisekujunduse ja kunstlillede müüjalt Shishi, väidavad ettevõtte Peterburi esindajad Jüri ja Jaan Karlep.

?? Nende ettevõte müüb Peterburis asuvast piirkondlikust laost lisaks kunstkuuskedele ka palme ja lilli, mida asjatundmatu silm peab ehtsateks.

?? Samuti kujundavad Shishi kunstnikud lilleseadetega hotellide ja ettevõtete interjööre ning konverentsisaale.

Peterburis kujundasid Karlepid Neste peakontori sisemuse. Nad on uhked, et hoone sisekujundaja valis seinte värvi Shishi pakutavate kaunistuste järgi.