25-aastase Adam Frayne?i andekus golfis on viinud teda Suurbritannia kuningannaga teed jooma. Ta on 16?18-aastaste noormeeste individuaalvõistluses olnud maailma teine ning Inglismaad meeskondlikult esindades maailma esimene golfar. Adam Frayne alustas karjääri koos selliste noorte golfikuulsustega nagu Justin Rose, kes täna teenib ligikaudu 22 miljonit Eesti krooni aastas.

Adam on pärit perekonnast, kus nii ta isa kui ka vanemad vennad on kõik golfis tegijad. Isa Frank oli lootustandev golfar, kes suurema osa elust arhitektikarjääri kõrvalt nooremaid golfimängijaid kohalikus, kuid Suurbritannias üsnagi kuulsas (ka Briti näitleja Hugh Grant on seal mängimas käinud) St Mellioni klubis õpetamas on käinud. Vennad aga otsustasid golfimängimise asemel järjepidevama karjääri kasuks: üks õpib psühholoogiadoktoriks ja teine on ametilt lennundusinsener.

Finantstrall

Kolm aastat Inglismaa eliitmeeskonnas (England Elite Squad) mängimist tähendas kiiret arenemist ? võimalik oli treenida Inglismaa parimate treenerite juhendamisel ning võistelda parimate endavanuste golfaritega. Lisaks sellele järgnes noortele mängijatele alati spordipsühholoogide, sponsorite, caddy?de ja teiste asjaajajate entourage, mis tähendas, et muretsemiseks töö pärast ei olnud põhjust.

Algaja professionaali karjäär on aga hoopis midagi muud: saatjaskonnata elu tähendab laia profiiliga ametit, kus peab iseendale nii personaalse treeneri, füsioterapeudi, psühholoogi, caddy ja sponsorid otsima; kõikide võistluste ettevalmistustööd sekretäri mängides korda ajama ning sellele lisaks vähemalt kuus korda nädalas tunde golfimurul erinevaid mänguoskusi parandamas käima, jõusaalis üleüldist füüsilist vormi treenima ning vaimselt igaks võistluseks valmistuma.

Suureks mureks on ka hooajaeelne finantstrall: igaks hooajaks on eelnevalt vaja koguda sadu tuhandeid kroone, sest märtsist oktoobrini võistlustel osaledes selleks aega ei jää. Siiani on Adam vanemate ja heade tuttavate abiga ning fundraising-üritustega võistlustel osalemiseks vajalikud summad endale leidnud. Käesoleval aastal aitab teda poole miljoni kroonine kindlustusmaks. See hädavajalik summa tasuti talle seoses paari aasta taguse autoõnnetusega, kus ta kõrvalistujana autode kokkupõrkest selgroovigastusi sai ning mis ta profikarjääri algusele tõsiselt negatiivse pitseri pani (kolm aastat füsioteraapiat on nüüdseks vigastuse parandanud).

End odavalt ei müü

Professionaalse golfari karjäär on täis pidevaid riske ? ja seda mitte ainult tervislikus mõttes. Iga osavõtt võistlusel maksab sadu naelu, kuid võitmisvõimalus on algajal professionaalil õhkõrn. Ilma sponsoriteta Adam profikarjääri alustada poleks suutnud. Hetkel on Adamil kaks peasponsorit: parima sõbra isa, kel on bensiinijaam, maksab kinni kõik Adami kütusekulud ning Oakley saadab talle igal nädalal Ameerikast pakikesi, mis tähendab, et Adami üha suurenevas mitmetoalises garderoobis leidub Oakley hooaja täiskollektsioon alates golfiriietest kuni spetsiaalsete päikeseprillideni välja.

Sponsorite leidmisel aitab kaasa mängija edukus ja taust: Adami riikliku meeskonna mitmeaastane liikmelisus on suureks trumbiks. Teiselt poolt on sponsoreid raske saada, kui elad Edela-Inglismaal, s.t suurte firmade peakontoritest kaugel. Adamile on teinud pakkumisi juhtimiskonsultatsioonifirmad, kes oleks tahtnud Adamilt tulevikus teenitavatelt summadelt suuri protsente endale võttes Adami mäned?eri tööd teha. See aitaks tema karjääri arengule küll kõvasti kaasa, kuid Adam pole siiani pakkumisi vastu võtnud. Tema arvates oleks mõttetu end ?odavalt müüa?: ta on kindel oma andekuses ja see ei põhine vaid tema isiklikul arvamusel. Jonathan Yarwood, kes treenis ka käesoleva aasta US Openi võitjat Michael Campbelli, on mitmel korral Adamiga Ameerikas kohtunud, et talle kui lootusrikkale golfarile tasuta, kuid eduks hädavajalikke nõuandeid jagada.

Golfifännidel tasub nime mäletada

?? Adami suur eesmärk on pääseda European Tourile; seejärel oleks plaan jätkata karjääri Ameerikas: võib-olla alustab ta madalama tasemega Nationwide golfivõistlustega, või kui kõik hästi sujub, siis kohe US Openiga. Golfis liiguvad miljonid ning Ameerikas on suuremad rahalised auhinnad kui Euroopas. Samas näitab Ameerika ja Euroopa mängijate vahel peetav üleaastane Ryder Cup?i ajalugu, et eurooplased on paremad mängijad kui ameeriklased.

?? Eesmärkide saavutamine on aga keeruline: Euroopa golfituurile pääsemiseks peab kas ?väljakutsetuuril? (challenge tour) või ?kvalifitseerimiskoolis? (qualifying school) osalema. Esimese puhul tuleb osaleda hooajapikkuses võistlustejadas, kus punkte kogudes võib tekkida võimalus tuurile pääseda. Teise variandi puhul peab ta osalema kolmes nädalapikkuses üleriigilises voorus, kus kõigepealt peab läbima kohaliku võistluse sõela. Siiani ei ole ta veel teise voorugi jõudnud ja seda arusaadavalt ? konkurents on väga tihe: umbes 3000 mängijat püüab saada 40 vabale tuurikohale.

?? Ian Woosnam, kes on Euroopa golfituuril kõige edukamalt leiba teeninud, üritas kümme korda (s.t kümme aastat) saada nimetatud tuurile. Adam on teinud plaani 2008. aastani, mille järel peab ta otsustama, kas jääda igaveseks profigolfimängijana raha teenima või otsustada mõne muu, näiteks professionaalse golfiõpetaja karjääri kasuks. Hooaeg on selleks aastaks läbi ning kui jätta arvestamata kuupikkune planeeritud puhkus Austraalias, peab Adam, kelle nime tuleks golfiarmastajatel kindlasti meeles hoida, väikese valge palli löömisest kaugel olevate juhutöödega elatist teenima ning end nii vaimselt kui ka füüsiliselt järgnevaks hooajaks ette valmistama.