Eesti ees seisab valik, kas panustada Soome või Leedu tuumaenergeetikasse
Olukorra lahendusi on mitu. Üks on teistegi energiaplokkide renoveerimine, teine majanduslikult tasuva mooduse leidmine, kuidas eraldada põlevkivist liigne väävel nii, et see keskkonda ei satuks. Kolmandaks võimaluseks aga mingi muu energiaallika kasutuselevõtmine.
Ühest küljest näib praegune elektritootmisportfell väga väheriskantne. Eesti Energia kasutab peaaegu ainult põlevkivi, mille varud omast käest võtta, ega sõltu maailmaturu hinnakõikumistest. Liive aga viitab teisele põlevkivienergeetikaga seonduvale aspektile, mis ei ole sugugi Eesti kontrolli all ? nimelt võimalikele muudatustele keskkonnanõuetes, mis võivad tootmise oluliselt kulukamaks muuta. Seepärast võiks võtta kasutusele ka muu energiaallika.
Tuumaenergia võimalik
Võimalik, et osa Eestis tarbitavast elektrist toodetakse tulevikus tuumajõul. Leedu on küll võtnud kohustuse Ignalina tuumajaama töösolev energiaplokk aastal 2009 sulgeda, kuid ei ole päris selge, millega see asendatakse. Leetu uue tuumajaama ehitamine on saanud tõenäolisemaks. Liive viibis hiljuti Ernst & Youngi korraldatud energeetikadiskussioonil, kus kõik osalenud regiooni energiaettevõtete juhid suhtusid uue tuumajaama rajamisse positiivselt. Esmakordselt ka Poola esindaja. Soomes, kus praegu ehitamisel viies tuumajaam, käivad kuluaarides jutud võimalikust kuuendast.
?Ega põlevkivijaamu keegi kinni pane,? usub akadeemik Mihkel Veiderma. ?Küll aga oleks vaja alternatiive, integratsiooni Euroopa süsteemiga.? Tema hinnangul on tähtis, et Eesti panustaks tuumaenergeetikasse Leedus või Soomes: ?Kui arvestame teatud määral tuumaenergeetikaga, tuleks lähiajal otsustada, kummale orienteeruda.?
Taustaks on nihe Euroopa suhtumises aatomienergeetikasse. Veel mõne aasta eest näis, et selle päevad meie maailmajaos on loetud. Rootsi otsustas kõik oma tuumajaamad sulgeda, Saksamaa külmutas uute rajamise. Rohelise lobby triumf teistes riikides (erandiks ehk peamiselt aatomienergiale toetuv Prantsusmaa) näis vaid aja küsimus.
Praegu on aga paljud rohelisedki tuumaenergeetika eestkõnelejateks hakanud. Greenpeace?i asutaja James Lovelock usub: ?Vaid aatomienergia võib peatada üleilmse kliimasoojenemise.?
Lisaks paneb Euroopa Liidu riike muretsema kasvav sõltuvus energiaimpordist, mis ulatub juba 60 protsendini kogutarbimisest. Ka teised Balti riigid sõltuvad suuresti impordist ? Leedul moodustab see umbes poole tarbimisest, Lätis koguni kolmveerandi.
Nii kuulutaski Soome uue tuumajaama ehitust korraldava konsortsiumi TVO tegevjuht Pertti Simola Economistile: ?Soome on avanud ukse uude tuumaajastusse! Meile järgneb veel mitu lääneriiki.? Soomes rajatav on nimelt viimase kümnendi esimene uus tuumajaam kummalgi Atlandi ookeani kaldal.
Aatomienergia tulevikuturuks Hiina
?? Nõustamisfirma CERA andmetel tegutseb maailmas 31 riigis 439 äriotstarbelist tuumareaktorit, mis toodavad kokku 16% maailma elektrienergiast. Kaks energiaplokki on ehitusel Sosnovõi Bori tuumaelektrijaamas, mujal Venemaal veel kaks. Indias ehitatakse üheksat, Jaapanis kolme, Hiinas kahte ning Argentinas, Lõuna-Koreas, Rumeenias, Ukrainas, Soomes ja Iraanis kõigis ühte. Tulevikuturuks kujuneb ilmselt Hiina, kuhu planeeritakse koguni kolmekümmet uut tuumajaama (praegu on neid töös üheksa).
?? Maailma suurim aatomienergeetika seadmete tootja on Prantsuse kontsern Areva, mille tuumatehnoloogiaga seotud tegevus tõi möödunud aastal 58 000 töötajaga ettevõtte müügituludest üle poole ? 6,6 miljardit eurot.
?? Briti ettevõttele BNFL kuuluv USA firma Westinghouse teenis läinud aastal tulu kaks miljardit dollarit. General Electricu tuumaenergeetika divisjon, mis projekteerib ja ehitab tuumajaamu, tekitas 2004. aastal käivet 1,1 miljardi dollari eest.
