Tallink saab Silja endale. Kahe laevafirma ühendamisest tekib Läänemere suurim tegija. Kogu värk läheb maksma 450 miljonit eurot ja 5 miljonit Tallink Grupi aktsiat. Need on viited selle nädala ilmselt olulisimast pressiteatest.

Ja siis toob pressiteade välja tehingu plussid: Silja pikk ajalugu, tuntud kaubamärk, profid töötajad ehk Tallink muutub tugevamaks. Lisaks selle piirkonna kõige kasumlikum turg ? liiklus Soome ja Rootsi vahel. Nüüd katab Tallink kogu Läänemerd, suutes ennast kiiresti kasvatada niivõrd konkurentsitihedal alal. Turg kasvab, konkurent kaob, kasumit tuleb juurde, toetusi saab ka.

Lisaks pressiteate viidetele saab Tallink oma 15 laevale juurde veel Silja kuus paremat laeva. See on ka pluss. Ja ka see, et ostuhinnaga kaetakse Silja võlad.

Ent on ka miinuseid, ja neid tundub vaat et rohkemgi. Konkurents on tihe, jube keeruline edasi areneda. Uued suured tegijad noolivad ümber. Mis tähendab, et on vaja investeerida. Tallinkil on nõnda laenu kohutavalt peal ja tuleb aina juurde. See võib ühel hetkel kõri pigistama hakata. Surnud ring. Dividendidele on mõju otsene, neid lihtsalt pole. Ja kui investeeritakse ühte kohta, siis see tähendab, et teisest kohast jääb raha vähemaks ? need projektid jäävad seisma.

Tallinki eelis on olnud odav tööjõud. Ametiühingud rappigu palju jaksavad. Aga ega hinnaeelist kauaks pole. Ka sellel on mõju.

Ja siis veel läbipaistvus. Tallink on küll börsifirma, kuid sellest hoolimata on tegemist suhteliselt kidakeelse juhtkonnaga ettevõttega. Lisaks ei tea avalikkus siiani, kes ikkagi on Tallinki omanikud. Ja ka see on probleem, et börsil noteeritud Tallink ostab teenuseid sisse selle suuromanikega seotud firmadelt ehk raha liigub taskust taskusse. Omandisuhetest veel: nüüd emiteeritakse uusi aktsiad juurde, see vähendab aga aktsia kohta tulevat kasumit. Ja kõige lõpuks, kuidas üldse kahte firmat ühendada.