Habeme pikkus ja kuju on erinevates kultuurides läbi aegade muutunud. Vanad egiptlased näiteks näokarvu ei armastanud, kui õhukesed vuntsid ja lõuahabe välja arvata. Kuigi enamik meile tuttavaid vabariiklikke roomlasi käis ringi sileda näoga, levis raseerimise komme Roomas alles kolmandal sajandil e.m.a. Üks esimesi habemeta roomlasi oli väejuht Scipio Africanus vanem.
Enne raseerimisvahendite leiutamist olevat inimesed tõmmanud karvu välja merikarbi abil. Vasktööriistade levides umbes 3000 aastat e.m.a ilmusid välja ka esimesed habemenoad.
Tavapärast habemenuga, mida nüüdsel ajal näeb peaaegu ainult juuksuritöökojas, kutsutakse Suurbritannias ja Austraalias ka “kõrilõikamisnoaks”. Habemenugasid valmistavad endiselt näiteks Saksamaal Solingeni firma DOVO ja Prantsusmaal Thiers-Issard. Jaapani ettevõte Feather Safety Razor Co. Ltd. toodab vahetatava teraga habemenugasid. Osa habemenoa kasutajaid kinnitab, et sellega raseerimine annab kõige siledama tulemuse. Teistele meeldib sellega kaasnev nostalgiaefekt. Mõni aga eelistab habemenuga, et hoiduda loodust saastamast – ainuüksi USA-s visatakse igal aastal ära umbes kaks miljardit raseerimistera. Iseäranis põhimõttekindlatel loomakaitsjatel on aga sellegagi probleem – tuleb leida alternatiiv naharibale, mida kasutatakse noa teritamiseks.
Turvalisemad vahendid
19. sajandi keskel hakkasid levima esimesed raseerimisvahendid, mis pidid aitama näo karvkatet turvalisemal moel pügada. Ning aastal 1901 sai alguse revolutsioon habemeajamissektoris, kui King Camp Gillette tõi turule esimese vahetatava teraga raseerimisvahendi. Gillette mõistis, et kasumit võib teenida, kui müüa käepidet soodsalt, odavaid terasid aga kõrge kasumimarginaaliga. Nüüdseks on küll raseerimisvahendid kaugele edasi arenenud (vaata kõrvallugu), aga nagu habemenoal, on ka algupärasel Gillette’i seadeldisel oma austajad.
Naiste seas hakkas ihukarvade raseerimine levima 20. sajandi algul. 1915. aastal ilmus ajakirjas Harper’s Bazaar reklaam, mis kujutas käisteta kleidis, raseeritud kaenlaalustega naist. Jalgade raseerimise komme tekkis seoses seelikute lühenemisega pärast Esimest maailmasõda. Procter&Gamble’i andmetel on “naiste karvaeemaldamine” kümne miljardi dollariline turg, mis kasvab aastas kaheksa protsenti.
Nõukogude ajal, mil kõiki maailma leiutisi sõbraliku vennasrahva kraesse püüti sokutada, levis anekdoot, milles väideti, et elektripardli leiutas insener Ivanov (või Smirnov või keegi kolmas) USA saatkonna prügikastist.
Tegelikult patenteeris pardli 1928. aastal ameeriklane kolonel Jacob Schick. Remington Rand Corporation arendas pardlit edasi, tuues oma toote turule 1937. aastal. Teine elektrilise habemeajamisaparaadi “isa” oli professor Alexander Horowitz, kes töötas Hollandis Philipsi laboratooriumis. Tema väljatöötatud pöörlev pardel jõudis poelettidele 1939. aastal.

* * *

Raseerimisvahendite tootjad trumpavad teradega
•• Selle aasta märtsis tõi Gillette välja uue, viie teraga raseerimisaparaadi Fusion. Õigupoolest on sellel ka kuues tera, mõeldud bakenbardide ja ninakarvade lõikumiseks.
•• Eesmärgiks oli üle trumbata Gillette’i põhikonkurendi Wilkinson Swordi nelja teraga raseerimisriistapuu Quattro. Tegelikult hakati juba viimase turule ilmudes rääkima, et suuremal arvul teradel ei ole mõtet, sest seade muutub liiga suureks ja kohmakaks. Esialgu astuski Gillette oma võistleja vastu välja hoopis seaduse jõuga, väites, et tema toote Mach3 patent hõlmab kõiki kolme või enama teraga raseerimisvahendeid. Selle aasta algul jõudsid ettevõtted siiski kohtuvälisele kokkuleppele.
•• Varem oli Wilkinson kaevanud Gillette’i kohtusse viimase kasutatava reklaamlause pärast. 2004. aastal otsustas Hollandi kohtunik, et kumbki firma võib väita, et tema raseerimisvahendid on parimad, kuna inimesed neid tõenäoliselt niikuinii ei usu.
•• Küünikud väidavad, et terade arvu kasvatamine on vaid turundusnipp. Siiski ei ole võimalik tera lisada iga kord, kui turundusosakond seda nõuab. Iga teraga läheks seade suuremaks ja kohmakamaks, mistõttu on vaja raseerimisvahendit muuta väiksemaks, teha terasid õhemaks ja paigutada üksteisele lähemale.

•• Teine tera lisandus 70 aastat pärast Gillette’i algupärast leiutist. Viimastel aastatel on aga terade arv kasvanud märksa kiiremini. The Economist asetas verstapostid aegteljele ja püüdis selle alusel valemit koostada. Kui tegu on ruutvõrrandiga, saabuks 14 teraga raseerimisvahend aastaks 2100. Kui aga hüperbooliga, jõuaks säherdune iga mehe unistus müüki juba mõne aasta pärast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid