Päikesepatareitehas otsib asukohta
Hollandi klaasifirma Scheuten Glasgroep kavandab koos Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) professoritega Eestisse päikesepaneelitehase püstitamist.
Tehase hinnaks pakutaks umbes miljard krooni, ent tõenäoliselt ei saa see projekt teoks, kui riik ei aita ehituse ja seadmete finantseerimisel. Tehase rajamine oleks aga suuresti TTÜ töövõit, sest koostööd hollandlastega on tehtud ülikoolis juba ligi seitse aastat ning selle aja jooksul on Scheuten Glasgroep toetanud tootearendust ligi kahe miljoni euro (31 miljoni krooni) ulatuses.
Toetab võrdselt
Majandusministeeriumi esindaja sõnul toetab riik ettevõtjaid EAS-i programmide kaudu, kusjuures on oluline, et kõigil investoritel oleks Eestis tegutsemiseks võrdsed võimalused.
Projektiga seotud TTÜ professori Enn Mellikovi sõnul on Scheuten võtnud eesmärgiks tootmist laiendada ning ühe uue tehase asukohana kaalutakse Eestit. Hollandlaste tellimusel töötatakse TTÜ-s juba aastaid välja päikesepatareina funktsioneerivat klaasi, mille kasutusvaldkond ulatub ühepereelamutest kuni suurte klaasist büroohooneteni. Just sellist kõrgtehnoloogilist klaasi kavatsetaksegi juba kolme aasta pärast Eestis tootma hakata. Kui praegu peegeldavad klaasist büroohooned kiirgust, siis uut tüüpi klaasi puhul toodaks need kiirgusest elektrienergiat.
Mellikovi sõnul kataks Saksamaal poole sellise tehase rajamise maksumusest ja 30 protsenti seadmete hinnast riik. Eestis riik nii helde pole. Scheuten kavandas koguni Eesti valitsuse poole pöördumist.
Euroopas 15 klaasitootmistehast opereeriva Scheuten Glasgroepi juhatuse esimees Leon Giesen ütles, et firmal on hetkel üks päikesepatareitehas Saksamaal Gelstenkirchenis, ent see ei tööta veel täisvõimsusel. Seetõttu ei kavanda firma lühemas perspektiivis uue tehase rajamist. Kuid Eestisse tehase rajamine tuleks tema sõnul kõne alla pärast 2009. aastat.
Sajandiku vajadusest katab päikeseenergia
Päikese osa kasvab
Kallis investeering
•• Euroopas tahetakse toota aastaks 2040 kümme protsenti elektrist päikeseenergiast ja kasvatada 2080. aastaks selle osakaalu 80 protsendi peale.
•• Hetkel toodetakse umbes üks sajandik maailmas vajatavast energiast päikesest, ent tootmine kasvab aastas 30–50 protsenti.
•• Teadlased on välja arvutanud, et maapind saab kuue minuti jooksul päikeselt sama palju energiat, kui inimkond kogu eksistentsi jooksul on tootnud. Eesti energiavajaduse kataks see, kui täita päikesepatarei paneelidega kolmandik Pakri saartest (Suur-Pakri ja Väike-Pakri on kokku umbes 25 km2 suured). Kogu maailma energiavajaduse kataks aga kolmandiku Sahara kõrbe katmine paneelidega (Sahara kõrb on ligi kümme miljonit km2 suur).
•• Päikesepatareide hind on veel üsna soolane. Näiteks ühe eramaja päikeseenergiale üleviimiseks tuleb investeerida sadu tuhandeid kroone.
