Vesi ja kanalisatsioon maksavad Viimsi uuselanikule 180 000 krooni
Need, kes hauvad plaani Viimsi poolsaarele elama kolimiseks, peaksid teadma, et vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest tuleb neil välja käia ligi 180 000 krooni.
Põliselanikud liitumise eest maksma ei pea.
Sisuliselt tuleb suure väljaminekuga arvestada kõikidel nendel uusrajooni elanikel, kes on ehitusloa saanud alates 1. jaanuarist 2006 või ei olnud selleks ajaks sõlminud veefirmaga Viimsi Vesi liitumislepingut.
“Siin Viimsis ollakse seisukohal, et vallas on inimesi juba piisavalt, neid pole hädasti juurde vaja,” ütles Viimsi Vee juhatuse liige Toivo Eensalu. “Seetõttu peab see, kes soovib siia tulla, vee ja kanalisatsiooni eest maksma.”
Tekib kohustus
Kui vald ehitab järgnevate aastate jooksul eurorahaga valmis tervet Viimsi poolsaart katva ühise vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku, tekib Eensalu sõnul ka juba valda trassi naabrusesse elama kolinud elamuomanikel kohustus võrguga liituda. Viimsi põliselanike ehk enne 1999. aastat valda elamise rajanud ja sinna sisse kirjutatud inimeste eest tasub liitumise vald. Ajavahemikul 1999–2004 valda elamise rajanud peavad tasuma poole liitumistasust. Viimsi Vee hinnangul on kompensatsiooniks õigus 1000–1200 majapidamisel, kokku on vallas ligi 6000 majapidamist.
“See on hullumeelsus, üle mõistuse suur,” ütles Haabneeme elanik Riina Randmets liitumistasu kohta. Randmets elab ühistus, millel on oma puurkaev ja pumbajaam, mida aga Viimsi Vesi tema sõnul endale tahab. Vallaelanike arvu kasvu tuleks Randmetsa hinnangul siiski pidurdada, sest tema sõnul on näiteks Haabneeme kandis kraanist tuleva vee surve viimastel aastatel kohati märgatavalt vähenenud. Eelmisest kuumast suvest on teada vallas ka probleemid, kus suurte aedade kastmise tulemusel on veest puudus tekkinud.
Eensalu sõnul pole liitumishind sugugi üle mõistuse. Kui lasta liitumiseks vajalikud trassid välja ehitada näiteks Merkol, läheks need tema sõnul kordi kallimaks. “Hind ei huvita Viimsi puhul tegelikult kedagi, pigem merevaade, koha imago ja prestiiÏ,” ütles Eensalu.
Paljudel Viimsi valla uuselamutel on oma puurkaev ja kanalisatsiooni kogumiskaev. Eensalu sõnul muutub aga ühiste trassidega liitumisel kanalisatsioon odavamaks ja vesi kvaliteetsemaks, sest Viimsi Vesi kavandab ka veepuhastusjaama ehitust.
Vee kvaliteet on vallas pidevalt probleemiks olnud, Eensalu aga kinnitab, et põhjavesi Viimsis kedagi ei tapa. “Kellele vesi halvasti mõjub, see on juba surnud, teistele ei tee see midagi,” ütles ta.
Rae vallas sõltub summa krundist
•• Sarnaselt Viimsiga väga kiiresti arenevas Rae vallas peavad uued elanikud samuti arvestama vähemalt 100 000-kroonist summat, kui soovivad vett ja kanalisatsiooni.
•• Kohaliku vee-ettevõtte Elveso juhataja Toomas Heinaru sõnul sisaldab liitumistasu magistraaltorude ehitamist ja liitumist Tallinna Veega. Näiteks Peetri külas tuleb vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumise eest välja käia alla saja krooni krundi ruutmeetri kohta. Mida suurem kinnistu, seda rohkem tuleb maksta.
•• Võrdlemisi kuluka liitumistasu taga ei ole Heinaru sõnul soov pidurdada valla elanike arvu kasvu, pigem on küsimus selles, et infrastruktuur ei jõua tööstuspiirkondade ja elamuehituse kiirele arengule vallas järele.
•• Lisaks on tema sõnul probleeme arendajatega, kes müüvad krundid ja korterid kiiresti maha, kasseerides ostjatelt ka liitumistasud, ent jättes need vee-ettevõttele maksmata, just nagu Viimsiski.
