Jüri Käo: raudteest saadava raha viime Armin Karu juurde

Ees­ti Raud­tee rii­gi­le ta­ga­si müünud Bal­tic Rail Ser­vi­ce’i (BRS) oma­ni­ke­rin­gi kuu­lu­vad Jüri Käo ja Gui­do Sam­mel­selg tõrju­vad mi­nis­ter Ed­gar Sa­vi­saa­re väi­teid.

Rei­si­ron­gi­liik­lu­se aren­da­mi­se egii­di all ei teh­ta nen­de hin­nan­gul edas­pi­di raud­teel muud, kui toe­ta­tak­se Ve­ne tran­sii­ti. 

Käo ja Sam­mel­selg is­tu­vad mu­ga­valt NG In­ves­tee­rin­gu­te Ho­bu­jaa­ma tä­na­va kon­to­ris ja rää­gi­vad, et te­ge­li­kult oleks pal­ju sood­sam Ees­tis ini­me­si tak­so­ga kui ron­gi­de­ga sõidu­ta­da. 

 

**Eel­mi­sel nä­da­lal pa­ra­fee­ris BRS ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi­ga le­pin­gud, mil­le­ga riik os­tab BRS-i osa­lu­se Ees­ti Raud­tees ta­ga­si 2,35 mil­jar­di kroo­ni eest. Mis mee­leo­lud prae­gu BRS-i lee­ris va­lit­se­vad?

 

Gui­do Sam­mel­selg (GS): Hind, mil­le­ga riik ta­ga­si os­tab, on ma­dal. Sup­re­ma hin­das 2004. aas­ta ke­va­del fir­ma väär­tu­seks viis-kuus mil­jar­dit kroo­ni. Oli­me nä­da­la kau­gu­sel bör­si­le­mi­ne­kust, lõpe­ta­si­me ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi­ga lä­birää­ki­mi­sed ja invs­tee­rin­gup­laa­ni­de kooskõlas­tu­sed. Kõik oli pa­ra­fee­ri­tud ja jõudis mi­nist­ri laua­le. Siis aga Res Pub­li­ca va­lit­sus kuk­kus ja pol­nud enam mi­nist­rit.

 

Jüri Käo (JK): 25 prot­sen­di akt­sia­te bör­si­le­vii­mi­se­ga oleks saa­nud kor­ra­li­ku lä­bi­paist­va et­tevõtte, mis töö­tab sel­ge­te kri­tee­riu­mi­de alu­sel ja kus ei ot­sus­ta as­ju min­gid me­hed nur­ga ta­ga. Viis-kuus mil­jar­dit oli rea­list­lik hin­nang fir­ma väär­tu­se­le. Bör­si­le­mi­nek oleks ol­nud hea plaan ja mul on siia­maa­ni kah­ju, et see ebaõnnes­tus.

Sel­lest ajast on riik raud­tee inf­rast­ruk­tuu­ri ka­su­tus­ta­su­de ja muu­ga et­tevõtte väär­tust ja sel­le­ga seo­ses ka oma va­ra väär­tust kõvas­ti vä­hen­da­nud. Aga see on ol­nud eesmär­gipä­ra­ne te­ge­vus, mis pi­di­gi lõppe­ma sel­le­ga, et riik os­tab raud­tee ta­ga­si.

 

**2004. aas­tal va­lit­sus va­he­tus. Mis eda­si sai?

 

JK: Siis kee­la­ti päe­va­pealt kõigil amet­ni­kel bör­sist rää­ki­mi­ne ja va­lit­sus te­gi ot­su­se, mil­le­ga kee­la­ti ise­gi analüüsi­da, kas rii­gi­fir­ma­de akt­sia­te bör­si­le­vii­mi­ne oleks ka­su­lik või kah­ju­lik samm. Jutt oli ju ka Ees­ti Ener­giast ja Tal­lin­na Sa­da­mast.

 

GS: Riik võiks ik­ka vä­he­malt analüüsi­da, mil­li­sed on te­ma võima­lu­sed.

 

**2004. aas­tal hak­kas Sa­vi­saar BRS-i pi­gis­ta­ma. Sa­mal aas­tal ak­ti­vee­rus tu­rul aga Se­vers­talt­ran­si­le kuu­luv raud­teeo­pe­raa­tor Spa­ce­com. Kok­ku­sat­tu­mus?

 

GS: Kõik konf­lik­tial­ged tu­le­ne­sid raud­tee­sea­du­sest. See ja sel­lest all­pool seis­vad ak­tid läk­sid eras­ta­mis­le­pin­gu­ga oma­va­hel konf­lik­ti. Eras­ta­mis­le­pin­gus olid ta­rii­fid sel­li­sed, na­gu need olid. Seal oli kir­jas, et Ees­ti Raud­tee lä­bi­las­kevõime säi­li­ta­tak­se ku­ni 2007. aas­ta­ni 80 prot­sen­di ula­tu­ses. Raud­tee­sea­dus muu­tis sel­le kõik, te­gi Ees­ti Raud­teest kui ope­raa­to­rist ta­va­li­se kon­ku­ren­di ja tei­selt poolt ki­su­ti inf­rast­ruk­tuu­ri­ta­sud al­la, et teis­tel ope­raa­to­ri­tel oleks võima­lik edu­kalt tu­ru­le tul­la. See­juu­res ma­jan­dus­lik põhjen­dus sel­le­le si­su­li­selt puu­dus, sest 90 prot­sen­ti Ees­tit raud­teed pi­di lä­bi­va­test kau­pa­dest tu­leb vä­ga kau­gelt ja ot­sus­ta­jaks on nn pikk õlg ehk Ve­ne­maa ots. See, kas Ees­ti inf­rast­ruk­tuu­ril ve­da­mi­se ta­su on pool dol­la­rit või üks dol­lar kõrgem, küll hu­vi­tab kau­ba­ve­da­jat ning see on ülio­lu­li­ne meie in­ves­tee­rin­gu­te jaoks, ent kau­ba­voo­ge see ei mõju­ta, sest mi­tukümmend dol­la­rit maks­tak­se ära Ve­ne­maa raud­tee­le.

 

**Nii et väi­ted, na­gu kõrge­mad inf­rast­ruk­tuu­ri­ta­sud võiks vä­hen­da­da meie raud­tee kon­ku­rent­sivõimet ja suu­na­ta kau­ba­vood Ees­tist ee­ma­le, ei pea pai­ka?

 

JK (ot­se­ko­he­selt): See on räi­ge va­le! See on ol­nud inst­ru­ment BRS-i pi­gis­ta­mi­seks, muud ei mi­da­gi. Meil ei ole mõtet jaa­na­lin­du män­gi­da. Kui vaa­da­ta, kui­das meid on pi­gis­ta­tud, siis näeb sel­gelt, kui­das on ee­lis­ta­tud mit­te Ees­ti, vaid Ve­ne in­ves­to­reid. Miks, se­da tea­vad võib-ol­la ku­sa­gil mõned or­ga­nid.

 

**Miks siis ome­ti?

 

GS: Ava­li­kult on väl­ja öel­dud, et Ve­ne fir­ma­de käes on ot­se­selt ka kau­ba­veod. Te­ge­li­kult see nii ei ole, kau­ba­ve­da­jad rää­gi­vad ka meie­ga täies­ti ot­se. On loo­dud il­lu­sioon, et Ve­ne­maalt tul­nud ope­raa­tor oleks just­kui pa­re­mi­ni seo­tud kau­pa­de oma­ni­ke­ga. Prae­gu on meil aga lä­birää­ki­mi­sed näi­teks söe­ve­da­ja­te­ga ja nad mõtle­vad vä­ga süga­valt, kas on mõtet ise ve­da­da või an­da veod Ees­ti Raud­tee­le. Kau­bao­ma­ni­kud, ve­da­jad ja eks­pe­dee­ri­jad käi­tu­vad rat­sio­naal­selt.

 

**Kas see tä­hen­dab, et ka neil on hu­vi, et Ees­ti Raud­tee inf­rast­ruk­tuu­ri oleks pii­sa­valt in­ves­tee­ri­tud?

 

GS: Ab­so­luut­selt. Loo­mu­li­kult ta­hab igaüks tee­nu­se eest ma­da­lat hin­da maks­ta, aga igaüks ta­hab ka kor­ra­lik­ku tee­nust, mil­le alu­seks on kor­ra­lik röö­bas.

 

JK: Ta­he­tak­se jät­ku­suut­lik­kust.

 

** Aga BRS-i kin­ni­tu­sel on ju ka Ees­ti Raud­tee inf­rast­ruk­tuur heas kor­ras. Ai­nult Sa­vi­saar ar­vab, et ei ole.

 

JK: Kind­las­ti on see heas kor­ras. Se­da saa­vad hin­na­ta as­ja­tund­jad, kel­lel on vas­tav et­te­val­mis­tus ja kes se­da tun­ne­vad. Raud­tee peab vas­ta­ma kind­la­te­le teh­ni­lis­te­le tin­gi­mus­te­le ja Ees­tis on see nii.

GS: Mis me siin ise leiu­ta­me, me po­le ka ju inf­rast­ruk­tuu­riin­se­ne­rid. Aga vii­ma­se aas­ta jook­sul on raud­tee üle vaa­da­nud nii Deutsc­he Bahn kui ka soom­la­sed. Ja kõik on ra­hu­le jää­nud.

 

**Mi­nis­ter ütleb, et sütt saab Ees­ti raud­tee­del tõepoo­lest ke­nas­ti sõidu­ta­da, aga rei­si­ron­gi­ga liik­le­jad nu­ri­se­vad, et ko­li­seb ja kii­rust po­le.

 

JK (jäl­le põru­ta­valt): See on de­ma­goo­gia! Ees­tis po­le­gi kii­reid ron­ge. Mei­le on et­te hei­de­tud kii­ru­se­pii­ran­guid. Loo­mu­li­kult! Me re­mon­di­me inf­rast­ruk­tuu­ri ja sel­leks on ta­hes-taht­ma­ta va­ja­lik lõiku­del kii­rust pii­ra­ta.

Ini­me­sed on har­ju­nud, et Tar­tu maan­teel pan­nak­se liik­lus kin­ni ja kee­gi seal ei sõida. Või siis maan­teel puis­ta­tak­se kil­lus­tik­ku ja kii­rus on pii­ra­tud 30 km/h. Aga siis, kui raud­teed re­mon­di­tak­se ja kii­rus on pii­ra­tud 30–40 km/h, on Ees­ti Raud­tee pa­ha.

GS: Maan­teel lõpe­ta­tak­se re­mont ära, võetak­se kii­rus­pii­rang ma­ha ja kõik on kor­ras. Aga raud­tee pu­hul jääb just­kui mul­je, et ko­gu aeg on kii­rus pii­ra­tud – aga ei ole ju! Sa­ma­moo­di na­gu maan­teel, te­hak­se su­vea­jal re­mon­ti raud­teel. Raud­tee­re­mont peab käi­ma vä­ga kii­res­ti, liik­lust ei saa sei­sa­ta. Ja sel­lest on jää­nud mul­je, et ko­gu aeg on sõidu­kii­rus aeg­la­ne. Ei ole te­ge­li­kult.

 

**Sa­vi­saar hei­dab BRS-ile et­te, et in­ves­tee­rin­gu­ko­hus­tus on enam kui 300 mil­jo­ni kroo­ni­ga täit­ma­ta. Li­saks hei­dab ta et­te, et BRS on osa inf­rast­ruk­tuu­ri mõel­dud in­ves­tee­rin­guid vee­re­mis­se pai­gu­ta­nud.

 

GS: Eras­ta­mis­le­pin­gus oli in­ves­tee­rin­gu­te ko­gu­maht 2,6 mil­jar­dit kroo­ni. Tä­na­seks on BRS in­ves­tee­ri­nud 3,049 mil­jar­dit kroo­ni. Ja in­ves­tee­rin­guid inf­rast­ruk­tuu­ri – see tõsi­ne in­se­ner­teh­ni­li­ne küsi­mus ja tüliõun – on teh­tud täp­selt kaks mil­jar­dit kroo­ni. Aga se­da po­le BRS tei­nud mit­te lu­ba­tud viie, vaid 4,25 aas­ta­ga.

 

JK: Eras­ta­mis­le­pin­gut tu­leb kä­sit­le­da ter­vi­ku­na, mit­te sel­lest üksi­kuid punk­te väl­ja re­bi­da. Kui BRS-i ta­he­tak­se rünna­ta, re­bi­tak­se sel­leks le­pin­gust üksi­kuid punk­te väl­ja. Aga sa­mas unus­ta­tak­se, et le­pin­gu üks kand­va­maid klaus­leid ütleb, et äri­kesk­kon­na muu­tu­des vaa­da­tak­se in­ves­tee­rin­gup­laan üle ja muu­de­tak­se vas­ta­valt va­ja­du­se­le. Ei ole võima­lik te­ha viieks aas­taks ärip­laa­ni, mi­da hil­jem ko­ma­ko­ha täp­su­se­ga täi­ta tu­leb. Äri­tin­gi­mu­sed muu­tu­sid seo­ses uue raud­tee­sea­du­se­ga 2004. aas­tal kar­di­naal­selt. Turg ava­nes. Ees­ti Raud­tee tu­lu­de baas  kee­ra­ti pea pea­le, ent tei­salt ha­ka­ti nõud­ma in­ves­tee­rin­gup­laa­ni täp­set täit­mist. Ja kui BRS on tei­nud et­te­pa­ne­ku ärip­laa­ni muu­ta, on see po­lii­ti­li­selt ta­ga­si lüka­tud, et ei so­bi. Sest käib ju sõda.

 

GS: Nii et BRS on in­ves­tee­ri­nud sa­du mil­jo­neid kroo­ne nõutust roh­kem. Vee­re­mi- ja inf­rast­ruk­tuu­ri­ra­ha kõrvu­ta­mi­ne on po­pu­list­lik mull. 2001. aas­tal töö­tas Ees­ti Raud­teel 16 ve­du­rit, nor­maal­ne ol­nuks um­bes 40–50. See oli ka­tast­roo­fieel­ne sei­sund.

JK: Prae­gu on Ees­ti Raud­tee üks vä­he­seid raud­tee­fir­ma­sid, kel­lel po­le veojõuga prob­lee­me. Lä­tis on sel­le­ga suu­red prob­lee­mid, sa­mu­ti Ve­ne­maa Ok­toob­ri­raud­teel. Tä­nu Amee­ri­ka ve­du­ri­te­le on meil la­hen­da­tud veojõuküsi­mus. Neid ve­du­reid on küll kõvas­ti kri­ti­see­ri­tud, aga nüüd on aru saa­dud, et need on head ve­du­rid.

 

**Aga kri­ti­see­ri­jad ütle­vad, et ve­du­rid on so­bi­ma­tud, lõhu­vad jne.

 

JK: Kus nad lõhku­nud on? See oleks nüüd nä­ha.

 

 

**Iga­ta­hes lu­bab Sa­vi­saar nüüd Ees­ti Raud­tee­le Eu­roo­pa Lii­du ra­hak­raa­ni­de ava­ne­mist, erao­man­du­ses raud­tee­le se­da ra­ha ei an­ta­vat. Nüüd aga te­hak­se val­mis nii Koi­du­la pii­ri­punkt kui ka Tal­lin­na ümbersõit. See­juu­res kin­ni­ta­tak­se mi­nis­tee­riu­mist, et sel­leks ei ku­lu sen­ti­gi mak­su­maks­ja ra­ha.

 

JK: See oleks vä­ga to­re, kui ei ku­luks, aga mi­na se­da ei usu. Ma ar­van, et hak­kab ku­lu­ma. Ja see po­le ka õige, et prae­gu ei saa EL-i ra­ha raud­teel ka­su­ta­da. Ku­na BRS on eba­soo­vi­tud kaa­sakt­sionär, po­le riik se­da ra­ha taot­le­nud­ki. Se­da ei ole soo­vi­tud meie­ga koos taot­le­da.

Te­ge­li­kult oleks Eu­roo­past ra­ha saa­mi­ne ka prae­gu täies­ti võima­lik, mi­nis­tee­riu­mi ini­me­sed tea­vad se­da, Ain Tat­ter (mi­nis­tee­riu­mi tee­de- ja raud­teeo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja – toim) ütleb, et saab. Aga ühte­gi Ees­ti Raud­tee taot­lusp­ro­jek­ti ei ole lüli­ta­tud kümne prio­ri­teet­se­ma pro­jek­ti hul­ka. Esi­me­se kümne hul­gast saa­vad ra­ha võib-ol­la esi­me­sed kolm. Kui me üld­se ku­sa­gil ole­me, siis ni­me­kir­ja lõpus. Ja tei­salt öel­dak­se mei­le, et me ei saa ra­ha taot­le­da. BRS tões­ti ei saa, Ees­ti Raud­tee ka ei saa, aga mi­nis­tee­rium saab.

 

GS: See on sel­li­ne ru­mal pen­del­da­mi­ne, et kui meie küsi­me Eu­roo­past ra­ha, siis küsi­tak­se vas­tu, kus meie plaa­nid on. Too­ge siia, saab, oman­di­su­he po­le ta­kis­tu­seks.  Küsi­me mi­nis­tee­riu­mist – seal öel­dak­se ku­ni mi­nist­ri ta­se­me­ni väl­ja, et käi­di küll Brüsse­lis, aga sealt öel­di, et ei saa.

 

JK: Meie pro­jek­te ei pan­da ni­me­kir­ja – see on mäng, mi­da kõik as­jao­sa­li­sed tea­vad, aga osa po­lii­ti­kuid ei ta­ha tun­nis­ta­da. Aga mui­du­gi on see osa plaa­nist.

 

**Kas teil siis po­le us­ku, et nüüd, rii­gi oman­du­ses, ava­ne­vad raud­tee­le pai­su ta­gant eu­ro­ra­hajõed?

 

JK (äges­tu­des): Se­da, et nüüd tu­leb EL-i kroon või eu­ro raud­tee­le, ta­haks ko­he nä­ha. Mi­na se­da ei usu. Kui EL-i ra­ha ha­ka­tak­se raud­tees­se pa­ne­ma, on see jät­ku­valt va­le – see ra­ha tu­leb võtta ve­ne­las­te käest! Miks peab Ees­ti mak­su­maks­ja sõit­ma keh­va­del maan­tee­del? Eu­roo­pa ra­ha­ga võiks teid kor­da te­ha, sest see ra­ha tu­leks sa­mast prog­ram­mist.

Ees­til tu­leb te­ha po­lii­ti­li­ne ot­sus – kas me tee­me oma ini­mes­te elu mõnu­sa­maks või an­na­me ra­ha ve­ne­las­te­le. Prae­gu on ko­gu plaan te­ha au­to­teid kor­da, nüüd tu­leb te­ha po­lii­ti­li­ne ot­sus, et võta­me sealt ra­ha ära ja an­na­me ve­ne­las­te­le, las­tes neil raud­teel oda­valt sõita. Se­da ot­sust ma oo­taks vä­ga. Aga see ot­sus peab tu­le­ma, eu­ro­ra­ha peab ümber ja­ga­ma, sest plaa­nid on teh­tud – raud­tee­le po­le ühte­gi kroo­ni pla­nee­ri­tud.

 

**Nii et Eu­roo­pa mak­su­maks­ja ra­ha­ga ha­ka­tak­se Ve­ne tran­sii­ti toe­ta­ma?

 

JK: Just. Eht­salt!

 

GS: Kui se­da nüüd na­tu­ke lee­ven­da­da, siis loo­mu­li­kult on pro­jek­te, mis tu­leks ära te­ha nii EL-i kui ka Ees­ti rii­giee­lar­ve ra­ha­de­ga. Na­gu näi­teks Tal­lin­na ümbersõit, mis on hirm­salt ve­ni­nud. See käi­vi­taks Pal­dis­ki sa­da­mad ja viiks lin­nast ohud väl­ja ning võimal­daks Kop­li kau­ba­jaa­ma kin­ni pan­na. Kümme­kond hek­ta­rit raud­tee ki­la-ko­la ja tsis­ter­ne kaoks kesk­lin­nast. Ja Koi­du­la pii­ri­jaam tu­leks ära te­ha. Aga põhi­ma­gist­raa­li­de ra­ha tu­leks võtta sõit­ja­te käest, ta­su­de kau­du.

 

**Miks on Koi­du­la pii­ri­jaa­ma ja Tal­lin­na ümbersõidu pro­jek­tid ve­ni­nud?

 

GS: Ei tea­gi. 2001. aas­tal ar­va­sin, et ko­he ha­ka­tak­se ümbersõidu­ga te­ge­le­ma, aga nüüd on see an­tud Tal­lin­na Sa­da­ma hal­du­sa­las­se. Ning inf­rast­ruk­tuu­ri­te­ge­la­sed on lüka­tud ise­gi aru­te­lu­dest kõrva­le.

JK (muia­tes): Tal­lin­na Sa­dam ehi­tab raud­teed ümber Tal­lin­na, see on hu­vi­tav. Ning Ees­ti Raud­tee prot­ses­sis ei osa­le. Ar­van, et see po­le nii ju­hus­li­kult.

 

**Sa­vi­saar peab va­ja­li­kuks rei­si­ron­gi­liik­lust Ees­tis jõud­salt aren­da­da. Ju­ba järg­mi­sel aas­tal hak­ka­vad ron­gid te­ma lu­ba­du­se ko­ha­selt sõit­ma näi­teks Pe­ter­bu­ris­se. Ning sa­mal ajal ta­hab Sa­vi­saar Ede­la­raud­teelt ta­ga­si os­ta Pär­nu- ja Vil­jan­di-suu­na­li­sed rau­deelõigud.

 

JK: Jah, tun­dub, et Sa­vi­saa­rel on plaan ko­gu raud­tee rii­gis­ta­da. Mi­na olen jät­ku­valt se­da meelt, et ron­gi­ga liik­le­mi­ne Ees­tis omab roh­kem elus­tii­li ja nos­tal­gia joont. Po­le ühte­gi rat­sio­naal­set põhjen­dust, miks peaks Ees­tis rei­si­ron­gi­liik­lust niivõrd to­hu­tult aren­da­ma. Aga üks­ki po­lii­tik se­da tun­nis­ta­da ei jul­ge – ta ae­taks ah­ju ja pan­daks tu­li ot­sa. Pal­ju­des koh­ta­des on oda­vam ini­me­si tak­so­ga sõidu­ta­da kui lok­su­ta­da ron­ge eda­si ta­ga­si – kah­juks on see nii. Aga rong, ve­dur, rel­sid ke­has­ta­vad ini­mes­te­le ühte vä­ga kind­lat as­ja rii­gis ja maail­mas. Pa­ra­ku pea­me meie sel­le elus­tii­li küsi­mu­se kõik koos kin­ni maks­ma. Igal aas­tal do­tee­ri­tak­se ron­gi­liik­lust hul­lupöö­ra. Sa­mas on põhjen­da­tud võib-ol­la ai­nult Tal­lin­na lin­na lä­he­da­ne ron­gi­liik­lus.

 

 

**Mis kam­paa­nia see su­vel oli, kui Pro­min­ves­tors ja Deutsc­he Bahn ehk võima­li­kud os­tu­hu­vi­li­sed käi­sid Sa­vi­saa­re juu­res?

 

JK: Eks nad käi­sid küsi­mas, mi­da mi­nis­ter ar­vab, ja ise võite ar­va­ta, mi­da mi­nis­ter ar­vas.

 

**Kas peab pai­ka in­fo, et Ed­ward Burk­hardt on pi­da­nud lä­birää­ki­mi­si BRS-i müügi üle ka Se­vers­talt­ran­si esin­da­ja­te­ga?

 

JK (tõsi­mee­li): See on ot­se­ne va­le, mi­da kee­gi on ha­ka­nud min­gil het­kel le­vi­ta­ma. Burk­hardt po­le nen­de­ga koh­tu­nud ega lä­birää­ki­mi­si pi­da­nud.

 

**Kui riik hak­kab do­tee­ri­ma Ve­ne tran­sii­ti, siis mil­li­seid muu­tu­si see siin te­gut­se­va­te tran­sii­di­fir­ma­de tu­rul kaa­sa toob?

 

JK: Sõltub, mi­da riik Ees­ti Raud­tee ope­raa­tor­te­ge­vu­se­ga plaa­nib, kas see müüak­se ma­ha või ei. Kui müüak­se, os­ta­vad ve­ne­la­sed sel­le kind­las­ti ära. See tä­hen­daks, et ko­gu Ees­ti tran­siit lä­heks ve­ne­las­te kont­rol­li al­la – sa­jap­rot­sen­di­li­selt ühe gru­pi ehk Se­vers­talt­ran­si kät­te. Ja mi­na ei la­seks sel sündi­da.

 

GS: On ka ilu­sa­maid oo­tu­si. Soo­me rii­gi­raud­tee on dek­la­ree­ri­nud, et ta­haks vä­ga ope­ree­ri­da Ees­tis. Rii­gi jaoks on see nii ma­jan­dus­lik kui ka po­lii­ti­li­ne ot­sus.

 

JK: Aga Ve­ne rii­gi hu­vi­sid ei ta­su ala­hin­na­ta. Ve­ne­la­sed fi­nant­see­ri­vad siin po­lii­ti­li­si prot­ses­se. Mi­nu ar­va­tes on te­ge­mist rii­gi jul­geo­le­ku küsi­mu­se­ga.

 

GS: Halb ei oleks mit­te see, kui Ees­ti tran­siit lan­geks Ve­ne rii­gi kät­te, vaid see, kui ta lan­geks ühe vä­ga tu­ge­va ma­jan­dus­li­ku gru­pee­rin­gu kät­te, mis on Ve­ne rii­gi poolt ot­se­selt ma­ni­pu­lee­ri­tav. Elu on näi­da­nud, et nii mõni­gi suur kon­sort­sium Ve­ne­maal ei pruu­gi pi­kalt püsi­da. Me ei tea ku­na­gi, kas sel­lel fir­mal, kes võiks oma­da ka osa Ees­ti Raud­teest, on Ve­ne rii­gi ad­mi­nist­rat­sioo­ni ja rii­gi­raud­tee­ga ka mõne aja pä­rast head suh­ted. Meie siin ole­me need väi­ke­sed ven­nad, kes seetõttu kan­na­ta­da võivad.

Nii et kui Ees­ti Raud­tee ope­raa­tor­te­ge­vust müüa, siis on see õigem EL-i müüa. Nii soom­la­sed kui ka saks­la­sed on vaiel­da­ma­tult pro­fid ja os­ka­vad Ve­ne ope­raa­to­ri­te­ga lä­bi rää­ki­da.

 

**Mi­da ka­vat­se­te te­ha ra­ha­ga, mil­le raud­tee müügist saa­te? (Käo, Sam­mel­sel­ja ning nen­de äri­part­ne­ri­te Ga­ni­ger In­ves­ti­le kuu­lub 33 prot­sen­ti BRS-ist.)

 

JK (nal­ja­ga): Ar­min Ka­ru (Olym­pic Ca­si­no suu­ro­ma­ni­ku) juur­de vii­me kõik! Aga mit­te Olym­pic Ca­si­no akt­sia­tes­se, vaid ka­sii­nos­se! Ei, see oli na­li.

Te­ge­li­kult ei tea. Me ei ole veel mi­da­gi müünud. In­ves­tee­rin­gup­laa­ne on nii Ees­tis kui ka väl­jas­pool.

GS: Ole­me mõle­mad ko­ge­nud et­tevõtjad, plaa­ni­de puu­dust po­le. 

 

**Kas raud­teeä­rist hoia­te nüüd mõnda ae­ga ee­ma­le?

 

JK: Tun­dub, et Ees­tis enam sel­li­seid võima­lu­si ei ole­gi. Prae­gu on ai­nu­ke müügis olev raud­tee Ar­mee­nia rii­gi­raud­tee. Sin­na on va­ja ra­ha viia…

GS (nal­jat­le­des): Nüüd sa said hom­seks le­he esi­kaa­ne­le – Käo lä­heb ost­ma Ar­mee­nia raud­teed!

JK (mui­gab): Ei, ma ko­he täp­sus­tan, et ei lä­he. Ühel­gi ju­hul ei lä­he.

 

**Aga mis siis, kui raud­tee ta­ga­siost rii­gi­ko­gu heaks­kii­tu ei saa ning ära jääb? Ju­ba on aval­da­tud kaht­lu­si, kas riik saab os­tuks va­ja­lik­ku ra­ha li­saee­lar­vest, kust Sa­vi­saar sel­le võtta tah­tis.

 

JK:  Siis BRS jät­kab. Eks nad saa­vad li­saee­lar­ves­se pa­ran­du­se te­ha. Rii­gil on pal­ju ra­ha, mis on isee­ne­sest vä­ga oht­lik. Siis te­kib va­lit­su­sel tun­ne, et nad suu­da­vad kõiki as­ju toi­me­ta­da ja kont­rol­li­da.

Nüüd hak­ka­vad raud­teed ope­ree­ri­ma, aga miks mit­te ka näi­teks ho­tel­le – täies­ti rii­giä­ri ju! Ja kaup­lu­si. Näi­teks Käo­ga seo­tud Sel­ve­ri kett tee­nib prae­gu hii­gel­ka­su­meid – riik peaks kaup­lus­tes keh­tes­ta­ma õig­la­sed hin­nad lei­va­le, pii­ma­le, ja­hu­le ja suhk­ru­le. Aga kui ma­jan­dus lä­heb al­lamä­ge, te­kib hä­da ko­gu kaa­dervär­gi ülal­pi­da­mi­se­ga.

Va­lit­su­ses ja rii­gi­ko­gus võib raud­tee ta­ga­siost te­ki­ta­da suu­ri vaid­lu­si. Aga prae­gu po­le rii­gil mõist­lik se­da prot­ses­si pi­dur­da­da – on ju­ba kau­ge­le jõutud. See, kui nüüd ha­ka­ta BRS-i min­gi as­ja­ga kiu­sa­ma, tä­hen­daks, et riik on koh­tus oma ar­gu­men­did ma­ha män­gi­nud.

 

GS: Prae­gu tu­leb asi lõpu­le viia ja loo­ta, et tu­le­vi­kus saab asi mõist­lik ole­ma. EL-ist tu­leb ra­ha suur­te­le pro­jek­ti­de­le, aga raud­tee­ta­rii­fe tõste­tak­se, et saaks in­ves­tee­ri­da. Kui prae­gu prot­sess seis­ma jät­ta, te­kiks küsi­mus, mis as­ja me siin rii­gis üld­se tee­me – üks toob, tei­ne lükkab ta­ga­si, ühed on pa­rem­pool­sed, tei­sed va­sak­pool­sed. Te­kib suur se­ga­dus. Ja 2004. aas­tal ra­ken­dus ka uus raud­tee­sea­dus, mis keh­tes­tas uue inf­rast­ruk­tuu­ri ka­su­tus­ta­su­de me­too­di­ka. Ka­su­tus­ta­sud lan­ge­sid BRS-i ar­va­tes lii­ga ma­da­la­le, et raud­teed üle­val pi­da­da ja aren­da­da.

 

JK (sa­tub hoo­gu): See oli üks pal­ju­dest võima­lus­test, kui­das BRS-i elu ki­be­daks te­ha. Prae­gu ütleb ise­gi pea­mi­nis­ter And­rus An­sip, et inf­rast­ruk­tuu­ri­ta­su­sid tu­leb tõsta, mui­du ei tu­le in­ves­tee­rin­gu­te­ga väl­ja. Meie ole­me sa­ma jut­tu rää­ki­nud mi­tu aas­tat, aga mei­le on ko­gu aeg üri­ta­tud vas­tu­pi­dist tões­ta­da. Ma usun, et kui riik saab raud­tee oma­ni­kuks, siis ka­su­tus­ta­su­sid ko­he tõste­tak­se, sest siis po­le enam pa­ha BRS-i.

 

**Mi­nis­ter Sa­vi­saar ütleb, et ei ole va­ja tõsta. 

 

JK: On kaks plaa­ni. Ma­jan­dus­lik plaan on ta­su­sid tõsta. Aga kui ar­ves­ta­da, et oleks veel va­ja Ve­ne tran­sii­di­le te­ha min­geid ee­li­seid või kui­da­gi veel se­da toe­ta­da, siis on ai­nu­ke tee võtta rii­giee­lar­vest  ra­ha ja see inf­rast­ruk­tuu­ri ka­su­tus­ta­su­de kau­du ve­ne­las­te­le an­da ehk ha­ka­ta raud­teed do­tee­ri­ma.

 

**Kas prae­gu keh­ti­va­te ta­su­de­ga ei ma­jan­da raud­teed ära?

 

GS: Ma­jan­dab küll, aga vä­he­seks jääb. See on dünaa­mi­li­ne äri. Ve­ne­maa on öel­nud, et Pet­se­ri–Ora­va–Tar­tu lii­nil suu­re­ne­vad kau­ba­vood, aga see on Ees­ti Raud­tee kõige keh­ve­mas sei­sus inf­rast­ruk­tuur ja sin­na oleks het­kel va­ja hüppe­li­selt in­ves­tee­ri­da. Se­da on võima­lik te­ha ra­ha juur­de lae­na­tes, rii­giee­lar­vest se­da toe­ta­des või inf­rast­ruk­tuu­ri­ta­su­sid tõstes. Lae­na­ta saab siis, kui tead, et tee­nid ta­ga­si. Inf­rast­ruk­tuu­ri­ta­su­sid on küll lan­ge­ta­tud, aga ise­gi hul­le­mi­ni on et­tevõtte­le mõju­nud sel­gu­se­tus tu­le­vi­ku suh­tes. See, et amet­nik ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mist ütleb, et lae­na­ke aga ra­ha, eks edas­pi­di vaa­ta­me, mis saab, suu­ri pan­ku ei vee­na.

 

 

**Ma­jan­dus­mi­nis­tee­rium on leh­vi­ta­nud Eu­roo­pa Ko­mis­jo­nist saa­dud pa­be­rit, kus öel­dak­se, et raud­tee inf­rast­ruk­tuu­ri ka­su­tus­ta­su­de ar­vu­ta­mi­se me­too­di­ka Ees­tis on kor­rekt­ne.

 

GS: See oli nii, et üks ko­mis­jo­ni amet­nik lah­kus töölt ja an­dis sõna ot­se­ses mõttes vii­ma­sel mi­nu­til rii­gi­le vas­tu­se, mil­le­ga ma­jan­dus­mi­nis­tee­rium nüüd ve­hib. Ja siis tu­li te­ma jä­rel­tu­li­ja, kes ütles, et se­da as­ja tu­leb veel vaa­da­ta ja analüüsi­da.

 

JK: Fakt on see, et ka­su­tus­ta­su­sid tu­leb tõsta, jä­re­li­kult on prae­gu­ses loo­gi­kas min­gi vi­ga.

 

GS: Inft­rast­ruk­tuu­ri ka­su­tus­ta­su­de­ga tu­leb käi­tu­da mõist­li­kult ja läh­tu­da reaal­se­test in­ves­tee­ri­mis­va­ja­dus­test. Inf­rast­ruk­tuu­ri­ta­su­dest tu­lev ra­ha tu­leb pan­na inf­rast­ruk­tuu­ri ta­ga­si. Kui on tar­vis roh­kem in­ves­tee­ri­da, tu­leb ta­su na­tu­ke tõsta. Kui kau­ba­vood vä­he­ne­vad, siis on võima­lik sel­le­ga vei­di ta­ga­si tõmma­ta. Need on aeg­la­sed ja dünaa­mi­li­sed prot­ses­sid, mil­le­ga tu­leb aru­kalt käi­tu­da. Ei saa nii, et tõmba­me ta­sud ma­ha, min­ge ja lae­na­ke ku­sa­gilt ra­ha, teh­ke inf­rast­ruk­tuur kor­da ja eks siis hil­jem vaa­ta­me, mis eda­si saab.

 

 

**BRS-i nõuko­gu esi­mees Ed­ward Burk­hardt on öel­nud, et vaa­ta­ma­ta võima­lu­se­le, et BRS-i teed võivad Ees­ti Raud­teest nüüd lah­ku min­na, on BRS kõik oma eesmär­gid vii­ma­se viie aas­ta­ga täit­nud. Mi­da see tä­hen­dab?

 

JK: Eras­ta­misp­laan on täi­de­tud, sea­tud eesmär­gid on täi­de­tud. Aga sel­li­ne müük meie plaa­ni­des­se ei kuu­lu­nud. Va­le on öel­da, et see on sun­ni­tud müük, kuivõrd me ise ik­ka­gi hak­ka­si­me müüma. Aga me ei taht­nud osa­lust müüa liht­salt sel­leks, et sel­lest lah­ti saa­da, me nä­gi­me, et sel­li­ne koos­lus – riik ja BRS – ei töö­ta enam ja üks akt­sionä­ri­dest peab Ees­ti Raud­teest väl­ja as­tu­ma. Börs oleks ol­nud fir­ma jaoks hea la­hen­dus, aga see ebaõnnes­tus, seetõttu käi­vi­ta­si­me­gi tei­se st­se­naa­riu­mi.

GS: Alg­ne ärip­laan oli 10–15 aas­ta nä­ge­mus. Ent li­saks eras­ta­mis­le­pin­gu ja in­ves­tee­rin­gup­laa­ni täit­mi­se­le on BRS täit­nud oma eesmär­gid ka kau­ba­voo­gu­de osas. Kui 2001. aas­tal tee­nin­das raud­tee 24–25 ron­gi ööp­äe­vas, siis prae­gu tee­nin­dab 35–40 ron­gi. Ja ka kau­ba­ve­du­de ma­hu osas on meie prog­noo­sid täi­tu­nud. Ai­nus, mil­le­ga Ees­ti Raud­tee ra­ha­kot­ti tõsi­ne mõra löö­di, olid ta­rii­fid.

 

**Mis kaup see Ede­la­raud­tee oma­ni­ke­le ee­sot­sas Mar­cel Vich­man­ni­ga oleks, kui riik os­taks Pär­nu ja Vil­jan­di raud­teed ta­ga­si?

 

JK: Po­le sel­le­ga eri­ti kur­sis. Ko­gu aeg on just­kui tun­du­nud, et Ees­ti Raud­tee ta­ga­sios­tu­ga la­he­ne­vad kui­da­gi rei­si­ron­gi­de küsi­mu­sed, aga ma ei saa aru, kui­das. Nüüd hak­ka­vad just­kui ko­he-ko­he min­gid ron­gid Ber­lii­ni ja Mosk­vas­se ki­hu­ta­ma. Ela­me-näe­me. Esi­me­sel aas­tal pä­rast raud­tee ta­ga­sios­tu saab riik ki­ru­da BRS-i – kõik mis on pa­ha, on BRS-i süü. Aga aeg lä­heb rut­tu ja mis siis öel­dak­se, kui aas­ta möö­du­ded va­li­ja küsib: aga kui­das sel­le Ber­lii­ni kiir­ron­gi­ga on?

 

GS: Va­li­ja küsib kõige­pealt, miks en­di­selt müri­seb ja ko­li­seb. Ja ron­gid sõida­vad en­di­selt lä­bi kesk­lin­na. Ja ini­me­sed ütle­vad, et naf­ta­ke­mi­kaa­lid ve­de­le­vad en­di­selt Kop­lis. 

 

JK (emot­sio­naal­selt): Me lä­he­me oma ju­tu­ga küll abst­rakt­se­te­le tee­ma­de­le, aga mi­na olen ko­gu aeg imes­ta­nud, kui­das sel­les, et ron­gid lä­bi kesk­lin­na lä­he­vad, saab ol­la süüdi Ees­ti Raud­tee. Püha is­sand, meie ei ta­ha sõita kesk­lin­na! Meil on tüli­kas sõita kesk­lin­na, see kõik on ja­ma. Me sõidaks ai­nult Muu­ga­le, aga meil on min­gid tüütud klien­did, kes asu­vad Kop­lis ja Pal­dis­kis, kes ta­ha­vad kau­pa. Ja raud­tee­sea­du­se­ga on meil ko­hus­tus nei­le se­da ve­da­da. Aga me saa­me ko­gu aeg vas­tu kaa­li­kat, et mis me sõida­me siin kesk­lin­nas.

Ütle­si­me Tal­lin­na lin­na­le omal ajal, et nõus, tun­ni pä­rast pa­ne­me pu­na­sed tu­led et­te, kõik sei­sab, kee­gi enam kesk­lin­na ei sõida. Siis võeti tei­ne sei­su­koht: är­ge ik­ka pan­ge pu­nast tuld. Raud­tee tas­sib kau­pa, ega me nii­sa­ma oma lõbuks ve­du­reid eda­si-ta­ga­si ei kä­ru­ta!

 

**Kel­le­ga BRS osa­lu­se müügi üle lä­birää­ki­mi­si pi­das, en­ne kui rii­gi­ga kok­ku­le­pe saa­vu­ta­ti, ja kau­ge­le nen­de­ga jõuti?

 

JK (mui­gab): Need jõud­sid reaal­se­te os­tu­pak­ku­mis­te­ni, mis ka­het­susväär­selt olid kõrge­mad kui rii­gi oma.

GS: Ja mit­te pi­sut kõrge­mad, vaid kümneid prot­sen­te kõrge­mad.

JK: Aga ku­na riik on kõigi­le ost­ja­te­le and­nud jõuli­se sõnu­mi, siis po­le nad mit­te loo­bu­nud, vaid võtnud ra­hu­li­ku­ma po­sit­sioo­ni.