Professor Madis Metsis lõi uut tüüpi vähiravimite hindamise süsteemi tarvis biotehnoloogiafirma Riistakast. Toetust on saadud ka EAS-ist. Ettevõttega tegeletakse paljuski muu töö kõrvalt. “Anname küll ka praegu konsultatsioone ja jagame teadmisi, kuid meie päris oma “toode” võiks valmida pooleteise aasta jooksul,” lisab OÜ Riistakast juhataja ja TTÜ geenitehnoloogia õppetooli professor Metsis.
Riistakasti “tooteks” on uut tüüpi tehnoloogiad, mille abil uuritakse ravimite, sealhulgas vähiravimite toimet. Tehnoloogiad ei tähenda antud juhul masinaid, vaid süsteeme, võtteid ja lahendusi ravimite hindamiseks. Klientideks on nii teised biotehnoloogifirmad kui ka suuremad ravimikompaniid.
Metsise töö on suunatud inimese genoomis infot liigutavate alade leidmisele. Toome ühe lihtsustatud näite. Meessuguhormoon annab vähirakule käsu “paljune”. Vähirakk paljunebki ning tulemuseks on eesnäärmevähi levik. Professor Metsis otsibki neid alasid, kus antud info meessuguhormooni ja vähiraku vahel liigub ning kuidas selle info liikumist saaks takistada. Samasuguseid infoliikumisskeeme võib inimkeha kohta tuua veel kümneid.
