Tsiteerituim reaalteadlane on keemik Mati Karelson
“Tsiteeringute arvu põhjal teadlasi paremusjärjestusse seades tuleb lõplike järelduste tegemisel olla ettevaatlik,” hoiatas Tartu ülikooli teadus- ja arendusosakonna spetsialist Eva Liivak. Olulised on ka paljud teised näitajad. Samuti ei hõlma edetabeli koostamisel kasutatud andmebaasid kõiki teadusvaldkondi – välja jääb suur osa sotsiaal- ja humanitaarteadustest, mille puhul on kvaliteedikriteeriumid liiga erinevad.
Samal ajavahemikul on maailmas enim tsiteeritud kliinilise meditsiini teadlasi (Harvardis töötavaid M.J.Stampferit ja W.C.Willetit üle 30 000 korra).
Liivaku sõnul on eestlased ISI Essential Science Indicators tsiteerimisindeksi alusel maailma keskmisega võrdsel või kõrgemal tasemel taolistes valdkondades nagu keskkond ja ökoloogia, farmakoloogia ja toksikoloogia, keemia, taime- ja loomateadused ning materjaliteadused.
Eesti teadlased
Mati Karelson Molekulaarbioloog, kes uurib muu hulgas võimalusi tarkvara abil kemikaalide mõju määramiseks, mis lubaks säästa katseloomade elu.
Jaak Vilo Bioinformaatik (püüab lahendada bioloogilisi probleeme arvutuslike meetodite abil), kes tegeleb algoritmide väljatöötamisega stringianalüüsi, masinõppimise ja andmekogumise valdkondades.
Ülo Niinemets Taime- ja loomateadlane, ökoloog. Otsib ökofüsioloogilistele küsimustele vastust füsioloogia meetoditega, raku tasemel, molekuli tasemel, aga järeldusi teeb metsa ökosüsteemi ja globaalsete mudelite tasemel.
Tõnis Timmusk Molekulaarbioloog. Uurib neuraalsete geenide ekspressiooni regulatsiooni. Martti Raidal Füüsik. Teadustöö põhisuunaks uus füüsika standardmudeli edasiarendustes: leptogenees, neutriino massid, supersümmeetria, inflatsioon. Maakeeli öeldes, tegeleb kõige väiksemate osakestega, nagu kvargid ja leptonid.
Pärt Peterson Molekulaarbioloog, immunoloog. Praegu uurib autoimmuunhaigusi, tõbesid, mille puhul immuunsüsteem ei suuda vahet teha oma ja võõra vahel ning tekib immuunreaktsioon enese kudede vastu.
Valdur Saks Biokeemik. Vaatleb raku bioenergeetikat, biokeemiat, biofüüsikat – elusrakkude energia- ja ainevahetust, näiteks südamelihase rakkude tööd.
Toomas Kivisild Molekulaarbioloog. Uurib eeskätt inimeste mitokondri DNA variatsioone. On näiteks kaasautor ajakirjas Science ilmunud artiklile, milles püüti rekonstrueerida Andamani saarestiku asukate päritolu.
Alar Karis Eesti Maaülikooli rektor on geeniteadlane, arengubioloog. Arengubioloogia uurib geneetiliste defektide tekkimist, samal eesmärgil ka rakustruktuuride väljakujunemist arengu käigus.
Richard Villems Teaduste Akadeemia president on molekulaarbioloog, evolutsiooniuurija ja populatsioonigeneetik. Püüab selgitada rahvaste põlvnemist ja liikumist.
