Urmas Sõõrumaa toetab uue tuumajaama Eestisse ehitamist
Kui leedulased puksivad Eesti Energia uue Ignalina tuuma-elektrijaama projektist välja, ehitab Eesti hoopis endale tuumajaama. Sellist arengut peab vältimatuks akadeemik Anto Raukas, ent Eestisse tuumajaama ehitamise mõtet toetab ka Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa.
Sõõrumaa sõnul on Eestil kasulik osaleda tuumajaama rajamises Leedus, et saada sealt tulevikuks rohkem energiaresurssi ja kogemust, et võib-olla 15 aasta pärast Eestis oma tuumajaam püsti panna. “Eesti oma tuumajaam ei ole sugugi utoopiline mõte,” ütles ta.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ei välistanud, et Eestisse kunagi tuumajaam tuleb, ehhkki praeguse tehnoloogia juures oleks see tema hinnangul ebaotstarbekas.
Kahe varem renoveeritud põ-levkivikatla, kahe aastatel 2011–2012 renoveeritava põlevkivikatla ning muu tootmisega, näiteks tuulikutega, suudetakse Anto Raukase arvutuste kohaselt 2016. aastal toota üle 1400 MW elektrit, vajadus on aga ligi 2200 MW.
Võimalusi vajaduse katmiseks on Raukase sõnul kaks: renoveerida veel vähemalt kaks, parem neli põlevkivikatelt või ehitada Eestisse väike 600-megavatine tuumaelektrijaam. Seejuures saaks Raukase sõnul tuumajaamaspetsialistid riiki tuua ning jaama jõuaks valmis ehitada tema hinnangul veel enne 2016. aastat. Mustem stsenaarium on tema sõnul energiatarbimise piiramine, nagu Californias.
Siiski peab Raukas vajalikuks rahvahääletuse korraldamist Eesti tuumajaama küsimuses, kuid lisab, et ega Eesti ei ole mingi uus tuumariik, Nõukogude ajal olid Paldiskis kaks tuumaalleelaeva maketti võimsusega 70 MW ja 90 MW.
Anto Raukas on veendunud, et tuumajäätmeid saab teoreetiliselt ka Eestis ladestada, ehkki parem oleks, kui neid saaks ladestada mujal, näiteks Venemaal, kus on vastavad hoidlad.
Raukase sõnul saab Eestis tuumajäätmed matta savisse või graniiti. “Meil on savi paksus 80 meetrit. Saab jäätmed viia kristalsesse olekusse, panna tünnidesse, tünnid betooni valada ning nii püsivad need vähemalt 10 000 aastat,” ütles ta. Soomlased matavad nii tema sõnul tuumajäätmeid 100 meetri sügavusele graniiti ning tahavad hakata matma 500 meetri sügavusele.
Raukase andmetel tekitab näiteks 60 miljoni elanikuga Prantsusmaa aastas elaniku kohta alla ühe kilogrammi tuuma-jäätmeid, millest 10 grammi on pikaajalise kõrge radioaktiivsusega. Raukase sõnul tekitaks väike tuumajaam Eestis niivõrd vähe jäätmeid, suurusjärgus mõni-kümmend kilogrammi aastas, et nende ladestamisel ületamatuid probleeme ei tekiks.
Eile kohtusid Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energia juhid Varssavis Poola põhivõrgu-ettevõtte PSE juhtidega.
Liive ütles eile pärast kohtumist, et poolakate kaasamisel projekti on eeliseid, aga kindlasti tuleks enne kokku leppida näiteks Leedu ja Poola vahelise elektriühenduse küsimuses. Eesti Energia nägemuse kohaselt peaksid rajatavat ühendust saama kasutada kõik Läänemere elektriturul tegutsevad ettevõtted ning valmima peaks see hiljemalt aastaks 2012.
”Tuumajaamaprojekt või-daks sellest, kui tuumajaam saaks tarnida elektrit suuremale turule kui Balti turg,” sõnas Liive. Küsimus on Poola firma osaluse suuruses, Liive sõnul peaks Balti elektrifirmadele jääma projekti arendamisel juhtroll. Lõplik osaluste jaotus sõltub sellest, kui suurt osa tuumajaama võimsusest investorid soovivad endale saada ning seda küsimust ei saa sisuliselt otsustada enne, kui ehitamise hange on läbi viidud ja reaktorite maksumused teada.
Liive sõnul hakkab moodustatud ekspertgrupp välja töötama poolakate projektiga liitumise tingimusi. Mingitest leedulaste resoluutsetest nõudmistest tema sõnul rääkida ei saa.
Kolmandiku suurune osalus Leedu uues tuumajaamas annab Eesti Energiale võimaluse otsustada, kuhu müüa kolmandik Ignalina elektrist.
Kahe käega poolt
Leedulased on kahe käega toetanud poolakate kaasamist Ignalina omanikeringi ning samas nõudnud endale suuremat osalust kui pelgalt kolmandik. Seda nõudis hiljaaegu Leedu peaminister Gediminas Kirkilas, kelle sõnul on ka leedulaste vastutus projektis suurem, kuna neile jääb tuumajäätmete ladestamise kohustus. Eelmisel nädalal kinnitas Kirkilas telefonivestluses peaminister Andrus Ansipiga aga, et Leedu ei taotle oma osaluse suurendamist.
Eesti Energiale piisaks Sõõrumaa sõnul ka kümneprotsendisest osalusest Ignalina projektis. Tema sõnul ei tuleks aga osaluse suuruse küsimust praegu üle dramatiseerida, sest pole selge, kui võimas jaam Leetu tuleb, kas 800-, 1600- või koguni 3000-megavatine. “Inimesed praegu fantaseerivad, keegi ei tea, kui suur tuumajaam üldse olema saab. Kui meie osalus Ignalinas oleks kümme protsenti ja jaam oleks 3000-megavatine, siis saaksime 300 MW, mis pole ka väike arv,” ütles Sõõrumaa.
Akadeemik Raukase hinnangul on Eesti Energia liitunud Ignalina projektiga tormakalt, teadlastega konsulteerimata. “Kõik on selle projekti osas savijalgadel, tegemist on tüüpilise halvasti alustatud asjaga,” ütles ta.
Raukase arvates on Ignalina eesmärkidest Eestis valesti aru saadud. Aastaks 2016, kui uus Ignalina tööle hakkab, on energiaturg tema sõnul vaba ja Ignalina elekter ei pruugi üldse Eestisse jõuda, vaid rändab sinna, kus rohkem makstakse. “Niikuinii läheb Ignalina elekter Poolasse. Poola on nii suur, et mata elektrit kui auku. Ei usu, et meie mehed suudavad poolakad projektist välja tõrjuda, kui Leedu tahab neid, poolakad ähvardavad ja EL toetab Poola kaudu energiaringi loomist,” ütles Raukas. Ja Eestil oleks selleks ajaks puudu umbes kolmandik ehk 600–800 MW vajaminevast elektrist, sest 2016. aastaks tuleb sulgeda vanad energiaplokid Narva elektrijaamas.
Pluss/miinus
Ignalina tuumajaama
projektis osalemise
plussid ja miinused Eestile
+
+ Vähendab energeetilist sõltuvust ainult ühest energiaallikast – põlevkivist. Vähenevad saastava põlevkivielektri osakaal ja põlevkivi kaevandamine.
+ Aitab kiirendada Eesti liitumist Euroopa energiasüsteemiga ning vähendada sõltuvust Venemaa energisüsteemist.
+ Võib osutuda Eesti Energiale tulusaks investeeringuks.
–
– Lahendamata on tuumajäätmete ladestamise küsimus.
– Võib osutuda, et hoolimata Ignalina käikulaskmisest ei vabane Eesti vajadusest suurendada ka põlevkivil baseeruva elektri tootmise mahtu, kuna energia vabaturu hinnakõikumisi on keeruline ette ennustada.
– Vähendab tunduvalt võimalusi osaleda näiteks mõne Soome tuumajaama ehitusel või ehitada ise tuumajaam.
Kommentaar
Edgar Savisaar, majandus- ja
kommunikatsiooniminister
Poola firma PSE kaasatakse tõenäoliselt lähiajal Ignalina projekti ning sellel on nii head kui ka vähem head küljed. Nende kaasamise suurim väärtus on kavandatava tuumajaama turupiirkonna laienemine. Seetõttu on oluline, et poolakate lisandumisel tuumajaamaprojekti viidaks kindlasti ellu ka Leedu ja Poola vaheline elektriühendus, mille kaudu saaks müüa tuumajaama toodangut ka Poolasse. Tänu suuremale turupiirkonnale oleks ka tuumajaama investeeringu ühikuhind mõnevõrra odavam, mis vähendab osaliste turu- ja tehnilisi riske.
Kommentaar
Andrus Ansip
peaminister
Leedu seisukohad tuumajaamaprojekti arendamisel on üsna arusaadavad. Asjaolu, et riiki ehitatakse tuumajaam, tähendaks iga riigi sisepoliitikas väga suurt debatti ning pingelisi läbirääkimisi partneritega. Leeduga peetavaid läbirääkimisi ei tohiks praegu mingil juhul tõlgendada konfliktina, tegemist on just pingeliste läbirääkimistega, kus eri osapooled tutvustavad oma positsioone ka avalikkusele.
