Olematu innovatsiooniteadlikkus
Tugevasti alla jääme vaid võrdluses Soomega. Nii näiteks on Eestil USA-s registreeritud patente aastatel 1995–2006 miljoni elaniku kohta vaid kuus, Soomes seevastu 1629!
Äsja avaldatud ÜRO inimarengu raport, mis toetub 2004. aasta andmetele, raputab valusale kohale veelgi soola. ÜRO analüüsis erinevates riikides tehnoloogia levikut ja leiutamisvõimelisust, muuhulgas võrreldi patentide arvu miljoni inimese kohta. ÜRO andmeil jääme isegi Lätist kaugele maha. Eestis on miljoni elaniku kohta 4 patenti, Lätis 38 ja Leedus 18. Ja Soomes 222. Et Soome kulutab Eestiga võrreldes neli korda rohkem teadusuuringutele (Eesti vaid 0,8 protsenti SKP-st, Soomes 3,5 protsenti), pole viiekümnekordne vahe patentide arvus miljoni elaniku kohta üllatav. Huvitav on aga see, et kuigi Läti ja Leedu teaduses on suhteliselt vähem raha kui Eestis – vastavalt 0,4 ja 0,7 protsenti SKP-st, on nad patentide arvu poolest miljoni elaniku kohta Eestist siiski ees. ÜRO inimarengu raportist tuleks justkui välja, et lätlased ja leedulased on eestlastega võrreldes hulga nutikamad.
Eesti patendiameti väikeettevõtjate nõustamise talituse peaspetsialist Ingrid Tammemäe ei usu siiski, et Lätis ja Leedus inimesed meist targemad on. Mäekõrgust vahet patentide arvus miljoni elaniku kohta võiks otsida riikide patendipraktikates. Lätis ja Leedus kehtiva patendi avaldussüsteemi reeglite tõttu ei tehta seal patenditaotlustele täisekspertiisi. Eestis kehtib patendinduses kontrollsüsteem, see tähendab, et iga patenditaotlus läbib ekspertiisi. Lätis ja Leedus aga võetakse kõik patenditaotlused vastu ja antakse patent ka välja – leiutaja ise vastutab uudsuse eest. Sama kehtib Eestis kasuliku mudeli puhul, mis ei ole täispatent, ja mida saab lihtsamalt taotleda. Kasuliku mudeli taotlused ei läbi samuti maailmauudsuse ekspertiisi.
Tulu odavalt tööjõult
“Kui võtta võrdluses naaberriikidega arvesse ka Eestis 2004. aastal välja antud kasulikud mudelid, peaksime liitma Eestis 2004. aastal välja antud patentide arvule kasulike mudelite arvu. Patenditunnistusi anti 2004. aastal välja seitse ja kasuliku mudeli tunnistusi anti välja 73. Kokku 80 leiutist. Miljoni inimese kohta siis umbes 61 leiutist 2004. aastal. See arv oleks võrreldav Läti ja Leedu andmetega, nagu on ära toodud ÜRO inimarengu raportis,” arvutab Tammemäe.
Tallinna tehnikaülikooli tehnikadotsent ja Euroopa patendivolinik Tauno Otto on sellegipoolest veendunud, et Eesti innovatsiooniteadlikkus on madal, ja märgib, et Nõukogude Liidus toiminud ratsionaliseerimisettepanekute süsteem oli teistsugune ning tänapäevases mõistes leiutist ei eksisteerinud. Eestis püütakse praegu tulu saada odava tööjõu arvelt, kuid varem või hiljem taibatakse, et Hiinas on see veel odavam ja edasine majanduskasv saab tulla pigem uute ideede loomisest ja seejärel nende realiseerimisest tööstuses.
Innustav on näha, et leiutamisvõimekust saab arendada. Läinud aasta kevad-talvel algatati innovaatikaalane loengusari Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudis ja see tõi Eestile viis värsket leiutajat! Kraadiüliõpilased pidid loengusarja raames patenteerima vähemalt ühe idee. Ottawa ülikooli biokeemiaprofessor Illimar Altosaar, kes loengusarja idee TTÜ-le välja pakkus ja kursust juhendas, rõõmustab omakorda, et tehnikaülikooli geenitehnoloogiaprofessor Erkki Truve tema ideega – korralda innovaatikakursus – kaasa tuli.
Innovatsiooniga seotud kursuseid võib õnneks leida juba mitme kõrgkooli õppekavadest, kinnitab tehnikaülikooli dotsent Otto. “Professor Altosaare juhitud loengusari näitas, et leiutamisvõimelisust on võimalik arendada juba ühe ülikoolisemestri jooksul.”
Lihtsad küsimused, lihtsad vastused
•• Kui paju patente/kasulikke mudeleid kaitstakse aastas Eestis?
Eesti patendiameti väikeettevõtjate nõustamise talituse peaspetsialist Ingrid Tammemäe: “Eesti enda leiutajate patente esitati patendiametisse 2005. aastal 23, teiste riikide leiutajatelt laekus 15 avaldust. Kasuliku mudeli taotlusi esitati eestlaste poolt 87-st 74. Eesti leiutajatelt välisriikides patenteerimiseks laekus kümme taotlust. Patendimenetlus kestab aastaid, sisse antud taotlused saavad patendiks (väljaantava dokumendi nimi on patendikiri) 3–4 aasta jooksul. Kasuliku mudeli tunnistuse saab kätte mõne kuu jooksul taotluse sisse andmisest. Sellepärast anti 2005. aastal Eesti isikutele välja 7 patendikirja ja 75 kasuliku mudeli tunnistust.”
•• Mis alal on tehtud ja kaitstud uuendused/leiutised Eestis?
Tallinna tehnikaülikooli tootmistehnika õppetooli dotsent ja Euroopa patendivolinik Tauno Otto: “2005. aastal oli 35% keemia, 19% tehnoprotsesside ja 16,6% inimeste eluliste vajaduste teemadel.”
•• Kes on need inimesed, kes Eestis patente kaitsevad? Teadlased, kes teadusasutuste juures töötavad, või isenokitsejad, nn õliste kätega praktilised tegelased?
Tauno Otto: “Patente kaitsevad enim teadlased. Õlised käed kuuluvad tänapäeval fantaasiamaailma, enamik leiutisi sünnib süstemaatiliselt, kitsalt spetsialiseeritud uurimisrühmade töös.”
Ingrid Tammemäe: “Leiutisi kaitsevad kõik – nii isehakanud leidurid, endised ja praegused teadurid kui ka suured ja väikesed firmad. Siiski võib öelda, et kasulike mudelite omanike seas on rohkem eraisikuid, patentide omanike seas rohkem firmasid ja teadusasutusi. Näiteks 2006. aastal sisse antud 38 patenditaotluste seas on 11 eraisikut 68 kasuliku mudeli taotluse esitanu seas 46 eraisikut.”
•• Kas teadmistepõhise majanduse strateegia 2007–2014 paberist võib loota asjalikku innovatsioonipoliitikat, mis toetaks ka tootjaid ja tööstust?
Tauno Otto viitab teadmistepõhise Eesti strateegiadokumendile, kus on kirjas, et Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatesse hakkab investeerima Arengufond. Toetust saavad need ettevõtted, kes on suunatud innovatsioonile, kes loovad või kasutavad ajakohast tehnoloogiat ja arendavad uusi tooteid, sealjuures on neil oluline kasvu- ja ekspordipotentsiaal ning perspektiiv saavutada rahvusvahelisel sihtturul arvestatav positsioon, kuid kes ei ole suutelised rahuldama oma kapitalivajadusi majanduses toimivate muude instrumentide kaudu.
•• Mis instrumentidest jutt käib? Kas võib lihtsalt öelda, et raha pole?
Tauno Otto: “Võib tõepoolest öelda lihtsalt “raha pole”, aga põhjused on peale selle ka majanduses ja riigi poliitilistes eelistustes. Esiteks on meil palju alltöövõttu, patendid ja kasulikud mudelid on aga kasutatavad omatoodangu puhul.
Teiseks puuduvad suhted suurfirmade juhtidega, mis tavaliselt saavad alguse ühisest ülikoolipõlvest. Tendents ja võimalus õppida Suurbritannia ja USA juhtivates ülikoolides on alles tekkimas. Mind hämmastas just Ottawa ülikooli professori Altosaare võime leida hea idee olemasolul tuttav ettevõtja ning viia teadmine ja finantseerija ülikiiresti kokku. Ja kolmandaks on poliitikute hulgas ja ka valitsuses vähe ettevõtja ning teadlase taustaga inimesi, sestap on ka riik olnud ettevõtluse ja innovatsiooni reaalsel toetamisel pigem aeglane ja ettevaatlik.”
