Keskkonnatasu järsk tõus suurendaks sõltuvust Venemaast
Tallinna tehnikaülikooli poolt ökoloogilise maksureformi tarbeks tehtud energiatoodete maksustamise uuringust järeldub, et keskkonnatasude ja aktsiisimaksude suurendamine viiks põlevkivi osatähtsuse vähenemiseni, ent samas suureneks maagaasi osatähtsus energiaallikana, mis omakorda tähendaks kehvemat varustuskindlust ja suuremat energeetilist sõltuvust Venemaast.
Praegu on põlevkivi osakaal elektri- ja soojatootmises üle 60 protsendi. Maagaasi osaks on umbes 15 protsenti.
Minimaalne aktsiis
TTÜ dotsendi Juhan Valtini tutvustatud uuringust järeldub, et otstarbekam oleks kasutada minimaalseid võimalikke aktsiisimakse ja keskkonnatasusid. Minimaalseks saab siinkohal pidada EL-i direktiividest tulenevaid määrasid. Näiteks maksustatakse direktiivi kohaselt elektrienergia Eestis 2010. aastast minimaalselt 1,56-sendise aktsiisiga.
Kütuseaktsiisid peavad praeguselt tasemelt 2010. aastaks järk-järgult 1,1–1,3 krooni liitrilt tõusma, osa tõusust võib ees oodata juba 2008. aastal.
Uuring annab teada, et kõrged keskkonnatasud ja aktsiisimaksud ei tingi iseenesest veel väiksemat saastet ja efektiivsemat energiakasutust. Ehkki tõsi, energiahinda nad tõstavad. Efektiivsem ja keskkonnasõbralik energiakasutus saavutatakse uuringu andmetel pigem tehnoloogiliste uuendustega. Näiteks suletakse 2016. aastaks kõik vanad Narva Elektrijaamade tolmpõletuskatlad. TTÜ dotsent Juhan Valtin hindab majanduslikult ja keskkondlikult kõige otstarbekamaks tuumajaama ehitust, ent uuringus ei arvestatud selle rajamisega vähemalt enne 2015. aastat.
Teostatud uuring on osa ökoloogilise maksureformi järgmiste sammude kavandamisest. Reform võiks rakenduda 2010. aastast ning selle eesmärk oleks suurendada keskkonna ja loodusvaradega seotud makse, vähendades samas tööjõuga seotud makse.
