Materjali hinnatõus sunnib kiirustavaid ehitajaid seadusi rikkuma
Majaehitajate käeulatusest aina kaugemale kihutavad kinnisvara, ehitusmaterjalide ning tööde hinnad panevad paljusid seadusepügalaid unustama ja alustama ehitust kooskõlastuste ning lubadeta. Et trahvid paberitöö tegemata jätmise eest on väikesed ja juba valminud elamut lammutama üldjuhul ei sunnita, tegutsevad “kauboiehitajad” samasuguse karistamatuse tundega nagu rullnokkadest autojuhid esimese kevadpäikese käes kuivanud teedel.
Ehitusvaldkonna järelevalvajaks on kohalik omavalitsus, kust maaomanik saab projekteerimistingimused, mille alusel koostatakse ehitusprojekt. Kui projekt on vastuvõetav, saab ta ehituseks loa. Igasuguste lubade taotlemine võtab aga aega.
“Inimesele tuleb üllatusena, et ta ei saagi kohe ehitama hakata ning dokumentide vormistamine võtab ka aega,” ütleb Saku valla ehitusjärelevalve vanem-inspektor Ain Lilleorg. Tema sõnul on inimesed plaanide tegemisel sinisilmsed ja seavad ebareaalseid tähtaegu. Arvatakse, et kui ostetakse maa, siis saab kohe ehitama hakata. Tegelikkuses võib see juhtuda alles aasta pärast.
Arhitektid on lohakad
“Tuleb endale aru anda, et see protsess on aeglane, sest igal pool on ummistus ja kõigil on tööd palju – arhitektidel, projekteerijatel, ehitajatel,” selgitab Lilleorg. Korrektse dokumentatsiooni puudumise tagajärjed võivad olla väga tõsised.
Kui aga ehitusprojektiga kiirustatakse, tekib paratamatult vigu. Omavalitsuse ametnikele valmistavad tuska arhitektide ja projekteerijate lohakus ning asjatundmatus, mistõttu tuleb üht projekti korduvalt menetleda. See aga suurendab ametnike töökoormust ja pikendab kõigi menetluses olevate lubade taotlemist.
Harku valla ehitusjärelevalve inseneri Vjatšeslav Fomtšenkovi sõnul läheb neil 80–90% projektidest uuele ringile, sest need on kohati alla igasugust arvestust. On juhtunud sedagi, et arhitekt ei oska maja asukohta koordinaatteljestikul korrektselt märkida, rääkimata vigadest kubisevatest ehitusprojektidest.
“Vahel tuuakse projekt lihtsalt parandamata kujul tagasi,” märgib Fomtšenkov. Nii ringlevad projektid kuni neli korda mööda ametnike kabinette ja mitmekordistavad nende töökoormust. Harku vallas väljastati mullu 600–700 ehitusluba.
Asjaajamise venides hakkabki eraehitaja või kinnisvaraarendaja ehitusega vaikselt pihta, sest mõnekuuline viivitus läheb kalliks maksma. Ja kui paberimajandus ei jõuagi ehitusele järele, siis lammutama ju nii ehk naa ei sunnita. “Eestis on vist tõesti vaid mõnel üksikul korral lammutamiseni jõutud. Kohus võtab reeglina eraomaniku suhtes mõistva seisukoha,” leiab Fomtšenkov.
Küll saab aga jultunud ehitajate elu ebamugavaks teha, eriti juhul, kui rikutakse naabri huve. Saku vallas tehti ühele eraomanikule korraldus oma maja väiksemaks lammutada. “Ehitati kordi suurem maja, kui lubatud, ja rikuti päevavalgust varjates naaberkrundi omaniku huve,” vahendab Lilleorg. Juhtumit menetleti viis-kuus aastat, lammutamiskorralduseni jõuti alles hiljuti. Et rikkuja korraldust sahtlipõhja ei unustaks, tuletatakse talle seda sunniraha väljanõudmisega aeg-ajalt meelde.
Sundlammutus on omavoliliste ehitajate suurim hirm – ehkki see tundub väga kauge ja ebareaalne. Veel vähem motiveerivad neid seadusi täitma trahvid, mis eraisiku puhul on kuni 18 000 ja firma puhul kuni 50 000 krooni.
Nii eelistabki majaehituse pealt ligi miljoni teeniv ehitaja pigem seadust rikkuda kui tähtaja ületamise leppetrahvide ja tööjõu kallinemisega veelgi rohkem kaotada.
“Trahvid peaks olema sõltu-vuses ehituse hinnast. Nii väikeste trahvidega kedagi korrale ei kutsu,” ütleb Fomtšenkov.
Maaost aruta omavalitsuses läbi
•• Enne maaostu võiks läbi astuda kohalikust omavalitsusest ja
uurida kõike sellega seostuvat. See aitab vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi.
•• “Meil on vallas üks krunt, mis on kuus-seitse korda omanikku vahetanud, ja iga kord on ostjale öeldud, et kõike saab ehitada ja kõik on võimalik,” kirjeldab Saku valla ehitusjärelevalve vanem-inspektor Ain Lilleorg.
•• Soodsast pakkumisest kärmelt kinni haaranud järjekordne ostja on üllatunud, kui ta vallavalitsusest teada saab, et krundil on märkimisväärsed ehituspiirangud. Nii ei jäägi muud üle kui minna norus peaga uut lolli otsima.
•• “Juba enne maaostu oleks mõistlik vallavalitsusest läbi astuda ja maalapi kohta uurida – meilt saab infot, mida ja kas üldse seal ehitada lubatakse,” õpetab Lilleorg. “Müüja annab vahel kuldseid lubadusi, mida pimesi uskuda ei tohiks.”
•• Samuti oleks mõistlik enne ehitusseadus läbi lugeda. Menet-lus läheb siis kiiremini, kui kõike korrektselt tehakse.
Aivo Vahemets
