Suur osa taasiseseisvumisajal ehitatud eramutest on kasutusloata, sest majaomanikud ei viitsi paberimajandusega tegeleda. “Ma pakun, et umbes 90 protsenti majaehitajatest jätab kasutusloa taotlemata,” ütleb Jõe-lähtme valla ehituse ja keskkonna osakonna juhataja Heiki Lilienthal. Et ehitusluba on täht-ajatu, siis võib ehitama jäädagi. “Kui üks põrandaliistki on panemata, võib öelda, et ma alles ehitan,” selgitab Lilienthal.

Mullu väljastati Sauel 324 ehitusluba ning 177 kasutusluba. “Kui pank või kindlustusfirma kasutusloa vastu huvi ei tunne, mis peaks siis inimest seda taotlema motiveerima?” küsib Saue valla ehitusnõunik Kalle Normann. Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg kinnitab, et tavaliselt ei kontrolli pank laenu taotlemise ajal kasutusloa olemasolu.

“Vähemalt pooled krooni ajal ehitatud eramutest on kasutusloata,” arvab Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok. Vähesed ostjad tunnevad müügil oleva maja kasutusloa vastu huvi. Ostja võib küll selle puudumisele tähelepanu juhtida ja nõuda selle taotlemisega seotud kulude tasaarveldamist, kuid mõistliku hinna korral ei saa ta Leoki sõnul siiski jõupositsioonilt esineda. “Maja hinda kasutusloa puudumine ei mõjuta. Rohkem tuntakse huvi selle vastu, kas ehitusprojektist on kinni peetud,” lisab Leok.

Kortermaja samuti loata

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud maja vastab ehitisele ettenähtud nõuetele. Lubade väljastamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuid kui omanik loataotlusega nende poole ei pöördu, siis pole kellegi võimuses teda selleks ka sundida.

“Meil pole praeguse ehitusbuumi ajal selleks lihtsalt tööjõudu, et käia kontrollimas, kas inimene elab juba oma majas sees või nokitseb alles sisekujunduse kallal,” ütleb Lilienthal.

Kui omanik siiski oma valminud eramule kasutusloa taotluse esitab, siis on pea alati tema dokumendipakist mõni paber puudu. Enamasti elektriseadmete nõuetekohase paigalduse dokumendid. Kui tegu on lihtsate apsakatega, siis need tavaliselt ka kõrvaldatakse, keerulisemate ja kulukamate vigade puhul lüüakse käega.

Lilienthali sõnul tekib kasutusloa väljastamisel enim probleeme päästeametiga – eksitakse korstnate, ahjude, saunakeriste ja lõõride ehituse normide vastu. Suurim probleem on tuletõkkeuksed, mille muretsemine on omanikule kaunis kulukas. Siis võib kindel olla, et huvi kasutusloa taotlemise vastu kaob kui vits vette ja ametniku uksematti see inimene enam ei kuluta.

“Kasutusloa saamisega omanik midagi ei võida – saab vaid kindlustunde, et majas elamine on ohutu ja kõik tööd on tehtud vastavalt nõuetele,” ütleb Lilienthal. Tema meelest suurendaks majaomanike motivatsiooni see, kui kindlustusfirmad loata majadele kõrgemaid tariife määraks. “Meil on siin isegi üks korterelamu, kus on juba kaks aastat sees elatud, aga kasutusluba pole keegi vormistama tulnud,” toob Lilienthal näiteks.

Ametnikud norivad

Kui maja esimene omanik jätab kasutusloa taotlemata, on teisel peaaegu võimatu kõiki vajalikke lepinguid, projekte, akte ja muid dokumente kokku saada, et loataotlust sisse anda.

Leoki sõnul võivad inimeste huvi loa taotlemise vastu vähendada ka kiuslikud ametnikud. Näiteks on ta kuulnud, et kasutusloa andmisest keelduti lipuvarda puudumise pärast. Lilienthali ütlust mööda sellist tähenärimist ja kiusamist neil ei esine. Isegi projektijärgse haljastuse või aia puudumine ei pruugi takistuseks saada.

“Arvestame sellega, et muru ei kasva üleöö ja inimene on loa taotlemisega üles näidanud head tahet,” lisab ta.

Keeruline paberimajandus

Kasutusluba

•• Ehitise omanik on kohustatud ehitamise lõppedes taotlema ehitisele kasutusluba.

•• Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

Kasutusloa saamiseks tuleb:

•• esitada kasutusloa taotlus

•• esitada ehitusprojekt, mille kohaselt on hoone ehitatud

•• esitada ehitamise tehniliste dokumentide originaalid

•• esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise tehnosüsteemi tehnilist kontrolli

•• esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks

•• tasuda riigilõiv

Allikas: ehitusseadus