Kas tegelikult on keskmine palk 2000 krooni väiksem?
Tegemist on arvutamismeetodist tuleneva vahega: maksuamet arvestab keskmist palgasummat tulu- ja sotsiaalmaksu laekumise järgi, statistikaamet taandab oma arvu saamiseks kõik palgaandmed täistööajale.
Samas on mitmete kõrgete riigiametnike palgad statistika-ameti arvutatava keskmise summaga seotud. Kui hakataks kasutama maksuameti arvutatud tulemust, väheneks näiteks riigikogu liikmete, ministrite ja kohtunike ametipalk ligi 10 000 krooni. See tähendaks riigile aastas kümneid miljoneid kroone kokkuhoidu.
Nüansirikkam statistika
SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula ütles, et ökonomistina eelistaks ta pigem statistikaameti tulemust. “Maksuameti eesmärgiks on maksukogumine ja nende kasutatud näidikud juhinduvad ikkagi sellest eesmärgist. Statistikaameti eesmärk on seevastu pakkuda meie majandussüsteemist võimalikult tõest informatsiooni ning seetõttu on nende kasutatav meetod ilmselt veidi nüansirikkam,” ütles ta. Igal juhul jääb aga Pajula hinnangul keskmine palgasumma teoreetiliste üldmõistete tasandile ja on seetõttu tegelikult mõõtmatu.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lisas, et teadlaste jaoks ei ole üks keskmise palga näitaja teisest parem. Aga kuna statistikaameti meetod on kasutusel üle Euroopa, siis saab riike võrrelda.
Olgu täpsem üks või teine näitaja, statistikaameti andmeil saab 2/3 inimesi keskmisest palgast väiksemat ja 1/3 suuremat palka.
Millest tekivad erinevused?
Statistikaametil tekkepõhine
Maksuametil kassapõhine
•• Statistikaamet avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöötasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk boonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Maksuamet ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud eri väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
•• Ajaline nihe: statistikaameti andmed on tekkepõhised, maksuameti andmed kassapõhised. Näiteks detsembris teenitud palk on seega statistikaameti arvestuse kohaselt teenitud detsembris, ent maksuameti arvestuses jaanuaris, mil see välja makstakse.
•• Osa- ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab statistikaamet töötajate arvu täis-tööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse järgmiselt: täistööajaga töötajate arv + osatööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks kaks poole koormusega töötajat arvestatakse üheks).
