Madalamad maksud ja ebavõrdsus = rohkem heategevust
“Annetused kalduvad moodustama väiksema osa neis riikides, kus inimeste maksukoormus, eriti sotsiaalkindlustusmaksud, on kõrgemad,” ütleb Sally Clegg, üks uuringu autoritest. “Kui sotsiaalkindlustusmaksud peaksid tulevikus rahvastiku vananemise tõttu tõusma, võib see ohustada vabatahlikku annetamist.”
Eestis on inimeste maksukoormus “tänu” kõrgele sotsiaalmaksule sarnasel tasemel Saksamaa ja Prantsusmaa omaga, seega on vähe lootust, et heategevuslik annetamine omandab siin samasugused mõõdud nagu USA-s, kus otseste maksude koorem on palju väiksem, näiteks üksikute keskmise sissetulekuga inimeste puhul umbes 30% Prantsusmaa 50% vastu.
USA-s soosivad annetamist ka maksusoodustused – need on vaadeldud riikidest ühed ulatuslikumad. Ka Suurbritannia pakub heategijatele suuri maksusoodustusi, kuid see ei näi stimuleerivat inimesi samavõrd kui USA-s.
Raport analüüsib ka religiooni mõju heategevusele. “Sügava religioossusega ei kaasne automaatselt suured annetused. Näiteks Türgis ei ole usust ajendatud annetused nii suured, kui võiks arvata.
Kanadas ja Austraalias, kus küsitlused on näidanud keskmise tugevusega suhtumist religiooni, on heategevuslikud annetused suhteliselt suured, samas kui sarnase religioossuse tasemega Hollandis ja Uus-Meremaal on need küllaltki madalad.”
CAF-i uuring võttis arvesse üksnes n-ö ametlike kanalite kaudu tehtavaid annetusi. Ent mõnedes kultuurides moodustab heategevusest suure osa abivajajate toetamine otse, ilma vahendajateta. Näiteks Lõuna-Aafrikas leidis CAF-i küsitlus, et 45% inimestest on andnud raha, toitu või riideid otse kerjustele, tänavalastele jt abivajajatele.
Rikkus määrab vähe
Ühiskonna rikkusest sõltub heategevuse tase vähe. “Holland ja Prantsusmaa on vaadeldud riikidest rikkuse järgi ülemises pooles, kuid annetuste poolest nad seda ei ole. Lõuna-Aafrika ja Austraaliaga on lugu vastupidi. Tõenäoliselt on siin oluline rikkuse jaotumine. Sissetulekute suur ebavõrdsus USA-s võib osaliselt põhjendada, miks seal heategevus SKP-st nii suure osa moodustab.”
CAF-i raportis heidetakse brittidele ette, et arvestades neile pakutavaid maksusoodustusi, võiksid nad heategevuseks annetada praegusest rohkem. Kui britid soovitust kuulda võtaksid, võidaks sellest kogu maailm, sest CAF-i andmetel toetab viiendik Briti doonoreid rahvusvahelisi ettevõtmisi ning kogu heategevusrahast läheb sellistesse 13% ehk ligikaudu miljard naela aastas. USA heategevusrahast läheb riigist välja vaid 3%.
Heategevuslikud annetused ja tulumaks
•• Eesti elanikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja või usuliste ühenduste registrisse kantud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale, avalik-õiguslikule ülikoolile või erakonnale maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
•• Nimetatud kingitusi ja annetusi ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja tulust, millest juba tehtud muud lubatud mahaarvamised, v.a maksed kolmandasse pensionisambasse.
•• Iirimaal saab annetused maksutatavast tulust maha arvata, kui nende aastane kogusumma ületab 250 eurot. Ülempiiri lubatud mahaarvamistel ei ole.
•• Saksamaal võib aastast maksustatavat tulu annetuste arvel vähendada kuni 5%, mõnedele tegevusaladele annetamisel on lubatud ülempiir 10%.
•• Prantsusmaal võib tulust maha arvata kuni 60% annetuste väärtusest – seni, kuni see summa ei ületa 20% maksustatavast tulust.
•• Suurbritannias saab maksuvabalt annetada ükskõik kui suuri summasid juhul, kui annetusi tehakse läbi Gift Aid süsteemi või läbi heategevusskeemide, kus annetused võetakse maha otse palgast.
•• USA-s on võimalik heategevuslikud annetused maksutatavast tulust täies ulatuses ja piirmatus mahus maha arvata.
•• Allikad: Eesti tulumaksuseadus, Charities Aid Foundation
