Lamekatuse maine on taastumas
“Eraomanik pöördub meie poole siis, kui on arhitektiga teatud maja kuju kokku leppinud ja otsustanud, et majale tuleb lamekatus,” ütleb AS-i Maleko juhataja Toomas Nurk. Enamasti on tegu funktsionalistlikus stiilis eramutega.
Lamekatuse paigalduse hinnad tõusid eelmisel aastal umbes 20–30 protsenti. Eramaja puhul läheks paigaldamine koos materjali ja tööga maksma ligikaudu 800–1000 krooni ruutmeeter. Ooteaeg on umbes kaks kuud. Mõni väiksem firma teeb töö ära ka odavamalt: 600 kr/m2.
Valik PVC ja SBS-i vahel
Katusematerjalidele annavad tootjad 10–15-aastase garantii, kuid katused võivad vastu pidada ka 20–30 aastat. Et tegemist on üsna uute materjalidega, siis pole nende vastupidavuse ülemine piir veel selgunud. Katuse eluea määravad projekteeritud konstruktsiooni lahendus, tehtud töö ja kasutatud materjalide kvaliteet ning katuste korrektne hooldamine.
Lamekatuste puhul on valida peamiselt kahe kattematerjali vahel – kas SBS-kate (bituumenmaterjalist) või PVC-kate (plastmaterjalist, meenutab linoleumi). Et omadustelt on mõlemad sarnased, ilmastiku- ja veekindlad, siis on valik paljuski maitse küsimus. SBS-i vuugid jäävad lähemalt vaadates näha, aga seda on lihtsam parandada. PVC on nägusam ja sobib näiteks käidavatele terrassidele.
SBS-kate kinnitatakse katusele tuleleegi, PVC aga kuuma õhuga. SBS-kattega katuse alune peab tuulutust saama, vastasel juhul võib kogunev veeaur probleeme tekitada. PVC-d peetakse hingavaks materjaliks, mis justkui ei vaja tuulutust. “Selle kohta liigub igasuguseid legende. Me ise ütleme, et SBS-i hingavus on null ja PVC hingavus on kümme korda parem. Tehke ise arvutus,” lisab Randla.
Vale oleks arvata, et lamekatus ongi täiesti lame – vee äravooluks on igale katusele vaja kallet. Lamekatuse normikohane kalle on 2,5 cm tõusu meetri kohta. Vesi on iga katuse suurim vaenlane ja katusele tekkivad loigud annavad märku probleemidest. Normikohaselt on aga lubatud kuni 15 mm sügavused lombid.
“Kaks korda aastas tuleks katusel käia ja see üle kontrollida – katus puhastada, vaadata, et äravool ei oleks ummistunud,” õpetab Rauno Randla lamekatuseid paigaldavast OÜ-st K-Kate.
Lamekatustega tekkivatel probleemidel on peamiselt kaks põhjust – projekteerimisvead või lohakas paigaldus. Et projekteerijad ei pruugi igas küsimuses pädevad olla ega küsi ka tihtipeale katusepaigaldajatelt nõu, siis võib juba projekt sisaldada vigaseid lahendusi. “Ma olen viis aastat sellel alal tegutsenud. Mõtled küll, et selle ajaga oled nii mõndagi näinud, aga ikka osatakse millegagi üllatada,” vahendab Randla projekteerijate sürpriise.
Teine oht on paigaldusel tehtavad vead – kas lohakuse või kiirustamise tõttu jäetakse mõni tööetapp vahele või tehakse midagi valesti. Kõige rohkem eksitakse väljaulatuvate hooneosade juures – korstnad, tuulutustorud, antennid, mille ümbruses tuleb katusekattematerjal eriti hoolikalt paigaldada.
Randla sõnul ilmnevad katuste ehitusvead üldjuhul esimeste kuude jooksul.
Lamekatuse kattematerjalid
•• Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enim kasutatavad lamekatuste katted nii Eestis kui ka mujal maailmas.
•• SBS-materjalid (styrene butadiene styrene) sisaldavad elastomeerseid modifikaatoreid, mis tagavad SBS-materjalide suurepärase elastsuse madalatel temperatuuridel, on UV kaitseks kaetud kiltkivipuistekihiga ning on vastupidavad temperatuuri kõikumisele.
•• Termoplastilised materjalid koosnevad põhiliselt plastilistest polümeeridest. Tuntuim neist on polüvinüülkloriid (PVC). Eestis paigaldatakse kõige rohkem PVC-katusekatet Protan, mille elueaks on dokumenteeritud 25 aastat.
Allikas: AS Maleko
