Liikluskindlustus kallineb ohtrate õnnetuste tõttu
Kindlustusfirmadele oli möödunud aasta halb. Kui eelmise aasta lõpus võtsid kindlustusseltsid saadud maksetest maha hüvitised, summad, mis tuleb reserveerida tulevaste hüvitiste väljamaksmiseks, ning kulud, siis jäid nad liikluskindlustuses kokku 29 miljoni krooniga miinusesse.
Üks liikluskindlustuse maksemäärade kallinemise põhjusi on oluliselt kasvanud ravikulud ja inimeste sissetulekute tõusust tingitud kõrgemad isikukahjude hüvitised.
Tariif muutus
Ergo Kindlustuse kindlustusdirektor Sergei Vahnitski tunnistas, et Ergo Kindlustus lõpetas eelmise aasta liikluskindlustuse osas kahjumiga, mistõttu firma oli sunnitud 1. märtsist korrigeerima liikluskindlustuse maksemäärasid. Sõiduautode lõikes kasvasid maksemäärad keskmiselt seitse protsenti. Kuid näiteks maakonniti olid muutused erinevad: kõige rohkem kerkisid maksemäärad Ida-Virumaal, kuid oli ka piirkondi, kus need isegi alanesid.
If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuhi Reet Veilbergi sõnul ilmnes, et siiani madalama tariifiga piirkondades oli kahjude väljamaksmine suurem kui kõrgema tariifiga paikades. Seepärast oli vaja eelkõige siiani odavamate piirkondade tariife muuta. Tariifide muutmise tõttu aga vähenes eri piirkondade maksesuuruse vahe ning siiani madalama tariifiga piirkondade makse tõusis. Keskmine tariifitõus oli 10,5 protsenti, aga osas piirkondades ja osa sõidukiliikide puhul oli see märgatavalt suurem.
Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i turundusjuht Tiia Prööm ütles, et Seesam hüvitas eelmisel aastal liikluskindlustuse kahjusid 99,5 protsenti rohkem kui 2005. aastal. Kindlustusmakseid koguti 86,7 protsenti enam. Hüvitistest suurem osa ehk 169,3 miljonit maksti välja vabatahtlikus sõidukikindlustuses.
Eelmisel aastal toimus maanteeameti andmeil 2574 inimvigastustega liiklusõnnetust, huk-kunuid oli 203 ja vigastatuid 3488. Kindlustusandjad registreerisid mullu 37 210 liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit, mida on ligi 19 protsenti ehk 5556 juhtumit rohkem kui 2005. aastal.
Kallima sõiduauto remont on oluliselt kulukam
•• Tarmo Auto OÜ juhataja Sulev Siigur ütles, et kui kaks aastat tagasi remontis töökoda kuus keskmiselt 64 avariilist sõiduautot, siis eelmisel aastal kogunes neid juba 86. Aastas tehakse Tarmo Autos sõidukorda ligi 1200 avariisse sattunud sõidukit. Jaanuaris oli töökojas 106 ja veebruaris 89 õnnetuses osalenud autot, märtsis on poole kuuga remonditud juba üle 60 auto.
•• Vastupidiselt levinud arvamusele toimub kõige enam avariisid suvekuudel, mitte talvel libedaga. ”Talvel on kiirused väiksemad ja auto saab külge kerge kõksu, suvistel õnnetustel on aga sõidukile märksa raskemad tagajärjed,” selgitas Siigur.
•• Sõiduki remont läheb iga aastaga omanikule rohkem maksma, sest autod ja nende varu-osad on läinud kallimaks, elektri- ja ruumide rendihinnad kerkinud.
Tõusnud on ka töötunni hind. Kui 2005. aastal küsis töökoda koos käibemaksuga töötunni eest 253 krooni, siis nüüdseks juba 295 krooni.
