Hardo Pajula: Tütarde dilemma
Erasektorile antud laenude jääk kasvas möödunud aastal umbes 60 protsenti (olgu siinkohal võrdluseks meelde tuletatud, et veel 1999. aastal oli kasvutempo negatiivne). Seetõttu võib ütelda, et Eesti majanduse käekäigu määrab lähitulevikus ära laenuturul toimuv. Muutused laenuturul on kindlasti kogu majanduse eelseisva kohanemisfaasi tarvilikuks, ja tõenäoliselt ka piisavaks tingimuseks.
Praegu võib väita, et kohanemine on möödapääsmatu ja ilmselt ka juba alanud. Selle hinnangu kasuks räägib eelkõige asjaolu, et viimastel kuudel on Baltikum olnud jätkuvalt rahvusvahelise majanduspressi ja finantsringkondade huviorbiidis ja edasilükkuvad muutused saavad eelmainitud kriitiliste seisukohavõttude arvu ainult suurendada. Sama väite kasuks räägib ka Baltikumis kõige suuremaid laenuportfelle omavate Swedbanki ja SEB tuntav ning järjest suurenev mure siinsete arengute pärast.
Et turul on ostjad ja müüjad, siis on ka laenuturu eelseisva kohanemise juures võimalikud pakkumis- ja nõudluspoolsed stsenaariumid. Pakkumispoolsed muutused seisnevad pankade laenutingimuste karmistamises ja intresside tõstmises. Hoolimata sellest, et praegu aduvad kogunevaid tormipilvi rohkem pangad kui laenuvõtjad, takistab pakkumispoolset kohanemist terav konkurentsisituatsioon. Emapankade poolt heldelt rahastatud kohalikud tütarpangad on viimastel aastatel pidanud vihast võitlust turuosade pärast ja teevad seda tõenäoliselt puhtast inertsist veel mõnda aega edasi. Seda ilmselt isegi juhul kui iga üksik kohalik tütar saaks aru kujuneva olukorra tõsidusest.
Majandusteoreetilises plaanis on siin tegemist puhtakujulise vangide dilemmaga: kasvu pidurdamine oleks kõikide huvides, igal üksikul tütrel on aga kiusatus teiste tagasitõmbumist kohe enda huvides ära kasutada. Konkreetsel juhul takistab pakkumispoolset kohanemist veel asjaolu, et riskid on ebaühtlaselt jaotatud – s.o väiksematel tütardel on kahe suurtütre pidurdamise korral veel eriti suur ahvatlus gaasi juurde anda.
Seetõttu tundubki nõudluspoolne kohanemine vähemalt praegu tõenäolisem. Kuigi laenuvõtjate kindlustunne püsib praegu veel tugevana, võib see järjest tugevneva negatiivse uudistefooni taustal kiiresti muutuda. Pakkumispoolse kohanemise viibimise korral muutuvad kohaliku meedia vahendatud välisvaatlejate hinnangud järjest kriitilisemaks ja see kõik avaldab varem või hiljem mõju. Selles olukorras võivad taas ja taas üles kerkida devalveerimishirmud, mille tulemusena kasvab eraisikute ja ettevõtete isu kroonides kohustuste ja eurodes varade vastu. Mõlemad muutused tõstavad krooni intressid euro omadest kõrgemale ja taastavad sel kombel kahe valuuta intressivahe, mille kadumine oligi tegelikult viimaste aastate majandusbuumi peapõhjus.
