Kindlustatud maja taastamine jääb venima ehitajate nappuse tõttu
Kindlustusfirmad ise taastamis-töödega ei tegele, ehitaja leidmine on omaniku ülesanne. Ehitaja teeb hinnapakkumise, mis esitatakse kindlustusfirmale. Kui kõik tingimused sobivad, annab kindlustaja ehitajale garantiikirja tööde tasumise kohta.
“Ehitaja teeb pakkumise üldjuhul kuu jooksul, meie anname seejärel garantiikirja. Iseasi on aga see, millal ehitaja saab töödega pihta hakata,” selgitab Salva Kindlustuse AS-i kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt, miks asjad venima hakkavad.
“Kokkuleppel kindlustus-võtjaga, kes soovib tööd ise ära teha, võidakse maksta taastamiseks ka rahalist hüvitist. Igal juhul ei tohiks kindlustusseltsiga konsulteerimata ulatuslikke töid alustada,” lisab Seesami Kindlustuse turundus- ja müügidirektor Jaanus Seppa.
Veebruari keskel tules sauna kaotanud Allan Vatter sai taastamisega algust teha poolteist kuud pärast õnnetust, ehkki on ise ehitaja. “Ma ei saanud ju teisi objekte pooleli jätta ja mehi oma sauna taastama tuua,” põhjendab ta. Kui keegi praegu tema poole sellise murega pöörduks, siis enne kolme kuud ta aidata ei saaks – töögraafik on nii tihe.
Vatteri juhtumi teeb kurioosseks see, et ta on ise põlenud saunu taastanud, ent ei osanud oma kodus ohtu näha. Vürtsi lisab loole fakt, et kümneaastase hoone kindlustas ta vähem kui aasta eest. “Ega ei arva ju, et sinuga võib selline asi kunagi juhtuda,” märgib ta.
Nii nagu enamikul juhtudel, sai temagi tulekahju alguse roostetanud korstnatorust, kust leek majavoodrisse pääses ja kiiresti leviva kahjutule põhjustas. “Kolme minutiga oli kogu saun leekides, läks nagu säraküünal. Jõudsin veel toast tulekustuti tuua ja paar vurtsu lasta, aga saun oli juba nii suitsu täis, et sinna sisse minna enam ei saanud,” kirjeldab Vatter sündmuste kiiret arengut.
Kahjuhindaja käis kohal, uuris tulekahju tekke põhjusi ning tagajärgi. Vatteri sõnul tehti põhjalikku tööd. Jaanus Seppa sõnul erinevad kahjukäsitlus-etapid sõltuvalt sellest, kas tegu on tulekahju, veekahju või vargusega. Kodukindlustuse puhul tuleb selgitada kahju põhjus, hinnata kahju suurus ja lõpuks taastada õnnetuseelne olukord. Vaidluseks võib kindlustusfirma ja omaniku vahel minna siis, kui kokkulepitud kindlustussumma on vara taastamisväärtusest väiksem, st kui tegemist on alakindlustusega.
Alakindlustatus
Urmas Kivirüüdi sõnul ei tohiks suurt probleemi tulla sellest, kui kindlustussumma erineb taastamisväärtusest 10–15 protsenti, välja arvatud täishävingu korral, kui hüvitatakse kogu kindlustussumma. Suuremate vahede puhul võib omanik aga miinusesse jääda ja peab taastamisele peale maksma.
Seepärast soovitatakse pärast aastapikkust kindlustusperioodi kindlustussumma üle vaadata ja arvestada vahepeal ehitusturul toimunud hinnamuudatusi. “Oleme üksikutel juhtudel ka loobunud kindlustuslepingu sõlmimisest, kui klient on oma vara liialt madalalt hinnanud,” lisab Kivirüüt.
Mõne aastaga on eluruumide ruutmeetri taastamise hind kasvanud 7000–8000 kroonilt 10 000–15 000 kroonini. Maapiirkondades, kus kinnisvarahinnad on keskmisest madalamad, on elanikel sageli raske mõista, kuidas nende maja taastamine on müügihinnast kallim.
Kivirüüdi sõnul on ka üksikuid eeskujulikke kliente, kes käivad kindlustusperioodi keskel oma kindlustussumma suurust korrigeerimas, sest ehitushinnad on viimase paari aasta jooksul kiirelt ja märkimisväärselt tõusnud.
