Tänavu möödus 46 aastat omal ajal suurima Tartu korterelamu käikuandmisest ja 11 aastat Riianõlva korteriühistu loomisest. Idee ühistu kogemused raamatusse koguda tekkis siis, kui uued elanikud hakkasid huvi tundma, mis selles majas varem oli. Mõtte tegid teoks maja põlis-elanik ja ajaloolane Hillar Palamets, ühistu asutajaliige Hilma Puis ja juhatuse esimees Toivo Raistik.

Ühistu tegemistele lisaks koguti raamatusse põgusalt Riia mäe põnevat ajalugu. Küllap enamik tartlasigi ei tea, et kesk-ajal kutsuti kohta hoopis Sõnnikumäeks, Riia mägi sai sellest alles möödunud sajandil.

Riiast ja Peterburist tuldi Tartusse ikka Riia maanteed mööda ja nii on Riia nõlv näinud mitme riigi sõjavägesid, keisreid ja keisrinnasid, heliloojat Franz Liszti, kirjanik Honoré de Balzaci ja palju teisi kuulsusi. Riia mäe nõlval pidas Oskar Luts oma venna Theodori innustusel mõnda aega raamatupoodi. “Luts, kes oli üsna mugav vend, ei viitsinud eriti raamatupoes ringi tuiata: seisis kapi taga ja kui inimesed küsisid raamatut, siis ütles, et mingu vaadaku sealt riiuli pealt,” kirjeldab Raistik. “Sellise toimetamise juures läks pood hingusele.”

Rariteetne raamat

Riia 9 maja, kus praegu tegutseb Riianõlva ühistu, valmis 1961. aastal. EPA peahoone ja Lenini ausamba ümber pidi 1956. aastal koostatud generaalplaani kohaselt kujunema Tartu uus keskus, mistõttu arhitekt Raul Kivile anti esindustänava kavandamiseks suhteliselt vabad käed.

“See oli pärast sõda esimene maja Tartus, mis lubati ehitada individuaalprojekti järgi. Maja fassaadil kasutati esimest korda Eestis nn Leedu päritolu prits-krohvi, mis ei vajanud 30 aastat uuendamist,” ütleb Raistik. “Meie maja oli tollal Tartu kõige suurem korterelamu. Ikkagi seitse trepikoda, 77 korterit ligi veerand tuhande elanikuga.”

Sel moel kogutud ajalookilde maja minevikust pole kunagi avaldatud. Omamoodi ajalooline väärtus on ka ühistu dokumentaalsetel materjalidel, mis moodustavad raamatu põhiosa.

Kuigi raamatu väljaandmise-le kulunud summaga võinuks remontida umbes sadakond ruutmeetrit õueala, ei leidunud Raistiku sõnul kedagi, kes oleks raamatu koostamisele vastu seisnud. “Kihva Värdi ütles ka, et “tead, miis, ma panen su laulu sisse”. Meie panime oma maja inimeste nimed raamatusse,” ütleb Raistik. Tema sõnul on igas majas oma hiromant Pastelli, oma kingsepp ja klat‰imoorid, oma kirjanik jne. Juhatuse esimees soovitab ühistutel sellised inimesed üles otsida ja nende märkmeid hoolikalt koguda.

Almanahh-aruannet trükiti sada eksemplari ja see on juba praegu tõeline rariteet. Osta raamatut ei saa, eelisjärjekorras said selle KÜ Riianõlva korteri-omanikud. Mõned eksemplarid kingiti Tartu raamatukogudele.