Ormisson: töötute jaoks pole olukord lootusetu
•• Milline on praegu olukord Eesti tööjõuturul?
Tööhõive on pidevalt suurenenud ning töötuse määr langenud. Ühelt poolt on põhjuseks soodne majanduskeskkond ning II kvartalini toimunud hoogne majanduskasv, teiselt poolt tööturuameti hea töö. Töövõtjale on positiivne ka kiire palgakasv.
Tööandja poolt vaadatuna pole olukord roosiline. Tõenäoliselt ei leidu ühtegi valdkonda, kus spetsialiste ei napiks.
Piisavalt on märke, et majandus on liikumas ühest faasist teise. Vaid madalatele tööjõukuludele ülesehitatud konkurentsieelisega ettevõtetel on üha keerulisem hakkama saada. See toob kaasa majanduse ümberstruktureerimise ja kahjuks ka koondamisi.
•• Mis teeb kõige rohkem rõõmu?
Kasvanud tööhõive. Sellega väheneb ka sotsiaaltoetustest elavate inimeste hulk. Tööhõive kasvu taga on ka paranenud koostöö tööturuameti ja tööandjate vahel. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal on pakutavad töökohad samas suurusjärgus registreeritud töötutega. Rõõmu teeb kasvanud tööhõive ka mõnede riskigruppide, näiteks puuetega inimeste seas.
•• Mis paneb muretsema?
Üle 70 protsendi registreeritud töötutest on pikaajalised töötud, s.t üle aasta. Näiteks on pärast Eesti taasiseseisvumist majanduses toimunud ümberkorralduste mõjul paljud jäänud töötuks. Algul oli riigipoolne tööturu teenuste pakkumine heitlik ja inimesed jäid oma probleemidega üksi.
Samuti on päris palju inimesi, kellele piisab äraelamiseks sotsiaaltoetustest. Kiire majandus- ja palgakasv on loonud võimaluse peredel ära elada ka siis, kui töötab vaid üks pereliige. Kasvu pidurdudes võib ühest palgast perele väheseks jääda ja pikalt kodus olnul ei pruugi olla kerge tööturule naasta.
Noorte puhul on töötuse põhjuseks muude probleemide kõrval ka valitud “trendikas” eriala ning põhjendamatult kõrge palgasoov.
•• Millest tuleb see, et mõnel alal inimesi napib, kuid mõnele alale ei leia kuidagi inimesi?
Tegu on struktuurse tööpuudusega, millel mõnel juhul on ka regionaalne aspekt, mille juured on Nõukogude ajas. Endised suured, sageli üleliidulise alluvusega ettevõtted kadusid üheksakümnendate algul, sest Venemaa turg langes ära. Lääne-Euroopas konkureerimiseks ei olnud toodang aga piisavalt kvaliteetne. Sellest tulenevalt tekkis suur vajadus uute erialade järele: palju oli vaja juriste, riigiametnikke, ärijuhte. Need olid tööturul üldjuhul edukad ja suur hulk (kõrg)koole üritab siiani üksteise võidu nimetatud erialasid pakkuda. Praeguseks on aga nimetatud turunisˇsˇ küllastunud ja lootust on, et loodus- ja täppisteadused hakkavad uuesti ausse tõusma. Endiselt on suur vajadus kutsehariduse omandanud töötajate järele.
•• Kuidas suhtute võõrtööjõu Eestisse toomisesse? Kas korda tuleks lihtsustada või karmimaks muuta?
See on tundlik teema. Töötajaid napib ja rahvastik vananeb järgmise kümne aasta jooksul. Igal aastal jääb tööturule tulevate noorte hulk väiksemaks. Me ei saa hakkama võõrtööjõuta. Kui Eestisse on vaja tuua tipptasemel spetsialiste, peaks see toimuma kiiresti ja valutult. Samas, kui soovitakse odavat tööjõudu, kes töötaks madala palga eest, oleks ettevõtjal mõistlikum võimalusel investeerida tehnoloogiasse või viia tootmine Aasiasse.
Arvan, et võõrtööjõu sissetoomist tuleks lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks muuta.
•• Kas tööturuamet saab aidata koondatuid ja tööandjat?
Tööturuamet saab ja tahab aidata nii koondamisteate saanud töötajaid kui ka ettevõtteid, kes on pidanud koondamise läbi viima. Selleks palume tööandjat, et ta kohe, kui koondamisotsus on vastu võetud, teavitaks meid sellest.
Tööturuamet on valmis minema tööandja juurde ja aitama nii töötajaid kui ka tööandjat. Oleme valmis tegema infopäevi, kus tutvustame tööturu olukorda, tööturuameti pakutud teenuseid, pakume kariäärinõustamist ning abi uue töökoha otsingul.
