RMK tagandatud juht Ülo Viilup: poliitikud väänasid mulle ära
•• Ülo Viilup, juhtisite Eesti üht mõjukamat asutust RMK-d kuni eelmise nädala ootamatu tagandamiseni. Olete siiamaani vaikinud, kuigi teil lasuvad üsna karmid süüdistused. Asutuse nõukogu nimetab liigset leebust, segadust aruannetega, 60 000 hektarit teie juhtimisel tuksi keeratud riigimetsa. Miks te olete kommentaaride eest põigelnud?
Ootamatu see tagandamine minu jaoks polnud. Esimese vihje sain juunis. Küsimus oli, millal tagandamine toimub. Eks see kõik oli seotud RMK nõukogu uue koosseisuga.
•• Aga ikkagi, miks otsustasite seni vaikida? Mängime lahtiste kaartidega...
Nõukogu võib iga juhatuse esimehe päevapealt tagasi kutsuda, nii näeb leping ette. Kui ei meeldi ja nägemused ei kattu, mis siis ikka kommenteerin. Aga et selle asja juures on tarvis sõud teha, seda vast mitte. Ilmselt oli aga seda sõud vaja, muidu oleks tagandamine imelikuna tundunud. Ei saa ju niisama, oli vaja süüdistusi leida.
Aga oleme ausad, ettevõttele midagi ette heita ei ole. 2007. aasta tulemused tulevad väga head. Kui puidu hind püsib, siis tuleb kasum sel aastal 200 miljonit krooni. Nõukogu võhiklikkust näitab fakt, kui nõukogu esinaine (Ülle Rajasalu – toim) küsib, miks on selle poolaasta kasum seitse korda suurem kui eelmisel aastal. Metsandusinimesed saavad aru, et selle taga on puidu hind – 2005. aasta tormikahjustuste tulemusel kukkus puidu hind oluliselt. Iga müü-dud tihumeetri pealt kaotasime 28 krooni. Samuti hindasime audiitorite soovitusel põhivara ümber. Ilma selleta oleks kasum olnud 45 miljonit krooni suurem. Neid fakte võiks enne süü-distusi teada.
•• Kas süüdistustel on alust?
Mina arvan, et ei ole. Talijärv (RMK nõukogu liige Andres Talijärv – toim) tuli avalikkuses välja 60 000 hektari rikutud riigimetsaga. Sellest ei ole millalgi juttu olnud.
•• Millest oli juttu?
Asi oli piisavalt hästi ette valmistatud. Asutust monitoorib pidevalt minu alluvuses töötav siseaudit. Auditi eesmärk ongi tähelepanu pöörata valukohtadele. Antud juhul on auditi tulemusel neid leitud ja hinnatakse, et nendes on süüdi üks ja konkreetne inimene.
•• Nii et rikkumisi oli?
Jah, mõned rikkumised on olnud. Või noh, mis rikkumised. Näiteks on metskondade poolt mõnes lepingus mingi viga tehtud, mis annab võimaluse vaidlustamiseks. Või midagi sarnast. Midagi reaalset ei ole, aga viidatakse, et risk on olemas.
Aga ligi 60 000 hektari rikutud riigimetsa puhul ei ole asi üldse nii must-valge. Antud mõõtmised on tehtud 2005. aastal, aruanne ilmus 2006. Selleks ajaks olin ühe aasta tööl olnud, aga andke andeks, ühe aastaga metsa käest ei lase. See on ikka pikem protsess ja toimunud eelmistel perioodidel. Kui üldse on käest lastud. See on ka vaieldav.
Metsamajandamine toimub pidevalt, iga-aastaselt. Harvendusraietega on raske olnud, kuna 2005. aasta jaanuaris olid tormikahjustused. 600 000 tihumeetrit oli maas, see on neljandik üheaastasest raiemahust. Olukorra likvideerimine käis veel aasta hiljemgi. Osa raiemehi pani Eestist minema, seetõttu jäi osaliselt harvendusi tegemata ja me ei täitnud plaani. Aga meile pandi pahaks, et me ei osanud arvestada tormikahjustusi. Öeldi, et otsime põhjendusi, mitte lahendusi. Aga see on ju jama.
•• Aga miks teid siis tagandati? Mis oli see saatuslik apsakas?
Minust oli vaja lahti saada.
•• Jõuan siit sujuvalt poliitikani. Kui poliitiline on RMK juhi koht?
Ma ei tea, kas see siiani oli poliitiline. Suure tõenäosusega võib eeldada, et edaspidi saab olema.
•• Kas poliitilist käteväänamist oli viimase perioodi jooksul palju?
Kogu nõukogu on poliitiline ja öeldakse, et eesmärk ongi poliitiline nõukogu.
•• Kes on RMK järgmine juht?
Ma ei oska öelda.
•• Hinnang on kindlasti olemas.
Ma ei tahaks seda välja käia.
•• Andres Onemar?
Võib-olla, võib-olla mitte.
•• Mis seisus see meie mets siis on? Tundub igavene jama olevat, 60 000 hektarit on rikutud.
Riik on omanikuna hoopis võitnud. RMK on olnud raudselt seda meelt, et raiemaht peab olema pikaajaliselt stabiilne. Riigimetsas raiutakse praegu igal aastal 2,5 miljonit tihumeetrit. Kui see maht viia hüppeliseks, siis muutub olukord ebastabiilseks. Kuna puidu hind on pidevalt tõusnud ja kui mingi raie on selles kontekstis hiljem tehtud, siis on omanik hoopis rahaliselt võitnud. Ja lisaks on tagatud pidev puiduvoog.
Väidan, et Eesti mets on piisavalt hästi majandatud ja sellega tegelevad pühendunud profid. Metsas on tööjõud küll probleemiks. Aga Andres Talijärv ei peaks RMK nõukogu liikmena muretsema ainult saekaatrite pärast.
•• Kas Talijärv on teie põhiline oponent?
Ta on iseenesest RMK nõukogus ainuke metsamees. Temast tehti ilmselt kõneisik, et nõukogu esinaine midagi valesti ei ütleks.
•• Kas teie tagandamine oli siis ebaõiglane?
Selles mõttes ei olnud, et lepingus oli see võimalus sees. Kui ma kellelegi ei meeldi, siis see või-malus on olemas.
•• Nimetasite erinevaid nägemusi nõukoguga. Kas jutt käib sellest, et nõukogu soovib raiemahtu tõsta ja teie mitte?
Metsatööstuse esindajana RMK nõukokku kuuluv Talijärv käis tõesti välja, et RMK peaks järgmisel aastal tänavusest kaks korda rohkem raiuma, sest valitseb puidupuudus.
•• Miks te vastu seisite?
Arvan, et see ei ole lahendus. Teoreetiliselt on võimalik ühel aastal rohkem raiuda, kahel aastal ka. Aga edaspidi ei ole olukord enam jätkusuutlik. Kolmandal aastal ei saa enam raiuda, seda ei ela meie metsatööstus üle.
•• Mis seisus raiemahu tõstmine nüüd on?
Raiemaht suureneb järgmisel aastal kümme protsenti.
•• Kas kahekordne tõus ei ole enam teema?
Ma ei oska seda kosta, teema on selles mõttes õhus, et seda on mitu korda arutatud. Oleme alati püüdnud põhjendada, et see ei ole mõistlik. Selle taga võib olla mõne saeveski huvi, et investeering saaks tasa teenitud.
•• Soomlased?
Soomlased või rootslased...
•• Kuluaarides on ka sellest räägitud, et riigimetsa erastada. Kas see on praegu reaalne?
Ma ei usu ja RMK nõukogu ei ole seda arutanud. Aga muidugi, see pole ka nõukogu teema.
•• Praegu valmib riigikontrollis raiete planeerimise audit. Mis sealt tulla võib?
Audit on poolteist aastat käinud, novembris pidi valmis saama. Auditisse on ebaõigeid asju sisse kirjutatud ja need on vajanud selgeks vaidlemist. Kõige suurem probleem oli, et riigikontroll ütles, et metsa peaks tegelikkuses olema oluliselt rohkem, kui seda on. Mitte pindala, vaid tagavara mõttes. Aga selgus, et nende eksperdid olid “puusse” pannud, arvutusvead olid sees. See karm süüdistus on nüüd maha võetud, et varjame andmeid – kuskile läheb puit, mida kirjas ei ole.
•• Öelge lihtsale inimesele, kas Eesti riigi mets on ohus? Kas me seenel saame edaspidi käia?
Arvan, et ei ole ohus. Soovid raie-mahtu tõsta võivad ju olla, aga ehk kaine mõistus võidab.
Eesti raiemaht peaks olema 12 miljonit tihumeetrit aastas koos erasektoriga. Eelmisel aastal raiuti umbes kuus miljonit. See arvestus pärineb 2001. aastast ja eeldab, et kogu mets on kasutuses. Aga ära on unustatud, et praegu ei ole kogu mets kasutuses, kuna maareform on lõpetamata. 250 000–350 000 hektarit on katastrisse kandmata ja omanikku pole. Ja seal ei saa ka seepärast raiuda. See on puit, mis oleks võinud turul olla.
RMK nägemus on, et metsamaid võiks optimeerida, riigimetsa suurendada. Kui kuskil riigimetsa keskel või kõrval on eikellegimaad, siis selle võiks riigile anda. Kui eramaade vahel, siis on mõistlik müüa see ühele naabritest. Majandamise seisukohast oleks see otstarbekas. Kava ei ole aga meeldinud. Teiseks ei ole arvestatud, et kaitsealade pindala on kasvanud. Kohad, kus ei saa raiuda.
•• Kas RMK pakutavaid puhketeenuseid saab ka edaspidi tasuta kasutada?
Meil on mõned puhkemajad tasulised. Nõukogu on arvamust avaldanud, et seda ei tohiks olla ja parendada neid maju ka ei tohiks.
Mina omanikuna kutsuksin sellise nõukogu täies tükis tagasi, kes ei luba ettevõttel investeerida ja teenuseid pakkuda. See on ettevõttevaenulik nõukogu. Ühelt poolt heidetakse ette, et firma ei arene piisavalt. Teisalt, kui pakkuda välja idee, et investeerime ja pakume tasulisi teenuseid, siis ütleb nõukogu, et ei tohi – riik ei tohi konkureerida ettevõtluses.
Riigitulundusasutus on samas teiste omandiliikidega võrdne ja tasuliste teenuste pakkumine ei ole keelatud. Nõukogu eesmärk peaks olema ettevõtet paremaks teha. Miks ei võiks RMK pakkuda tasulisi teenuseid?
•• Millega Ülo Viilup praegu tegeleb? Naudite vananaistesuve?
Eks ma kuulan ringi. Ega ma peale metsa midagi muud ei tunne. Ehitajaks seega ei sobi.
•• Kas pakkumisi on?
Midagi on jah.
Saekaatrisse?
Ma nii karmilt ei ütleks.
•• Metsandus siis valdkonnana, aga kas riigipalk või erasektor?
Ma riigiametis ei taha enam töötada, riik on piisavalt hinge sülitanud.
•• Teise inimese rahakotis tuleb ka tuhnida, see on eestlase loomuses. Kui suur oli teie lahkumistasu?
Nii nagu leping ette nägi, kuue kuu tasu.
CV
Ülo Viilup
Üle 30 aasta kogemust
•• RMK eksjuht Ülo Viilup töötas enne RMK peadirektoriks siirdumist 2004. aastal keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohusetäitjana.
•• RMK peadirektori kohale kandideerijatest vastasid toona tingimustele kõige paremini kaks kandidaati.
•• Aastatel 1975–2003 töötas Viilup Eesti metsakorralduskeskuses.
•• 1992 –2003 metsa-korralduskeskuse juhataja.
•• Ülo Viilup on sündinud 1952. aastal Järvamaal.
•• Lõpetanud Eesti põllumajanduse akadeemia metsamajanduse insenerina.
Mida Viilupile ette heideti?
•• Augusti lõpus toimunud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu koosolekul otsustas nõukogu ootamatult kutsuda tagasi RMK juhatuse esimehe Ülo Viilupi.
•• Nõukogu tõdes, et viimaste aastate jooksul on RMK kui suure ja laiahaardelise süsteemi juhtimises olnud vajakajäämisi.
•• Nõukogu hinnangul on 60 000 hektarit riigimetsa mittemajandamise tulemusena lubamatult kehvas seisukorras.
•• Samuti heideti Viilupile ette liigset leplikkust metskondadest tulevate põhjenduste suhtes, miks vajalikud tööd on tegemata.
•• Samuti viitab nõukogu tõsistele vajakajäämistele mitmes auditis. Näiteks toodi sisekontrolli puudumise, mis avaldub fiktiivsetes inventuurides ehk olukorras, kus metskonnad panevad andmed paberile ja esitavad need, ilma et nende õigsust kontrollitaks.
Mis on RMK?
•• Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda ligi pool (umbes 40%) Eesti metsadest kuulub riigile. RMK on nende metsade hoidja ja majandaja.
•• RMK on mõjukas riigitulun-dusasutus, ainus sellise vormiga Eesti asutus.
•• RMK suurim tegevusvaldkond on metsamajandus: metsa kasvatamine, kasutamine, korraldamine ja kaitse, samuti puhkemajanduse korraldamine. RMK suurimaks tuluallikaks on metsa raiumisega varutud puidu müük.
•• Kokku töötab RMK-s üle 1100 inimese. 2005. aasta puhaskasum oli 135 miljonit, 2006. aastal 33 miljonit krooni. Mõlema aasta müügitulu oli natuke üle miljardi krooni.
•• Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et metsandusringkondades peetakse RMK järgmiseks juhiks Andres Onemari, kes kaalub kandideerimist.
•• Ka 2003. aasta lõpus tekkis vastuolu RMK nõukogu ja juhi vahel. Tollane metsaasutuse juht Aigar Kallas sunniti lahkuma RMK eelarve ja arengukava tõttu.
•• 2004. aastal oli korra teemaks riigimetsa n-ö erastamine. Nimelt tundis siis Rootsi riigimetsi majandav ettevõte Sveaskog huvi metsade omandamise vastu Eestis. Keskkonnaministeerium suhtus Rootsi metsafirma plaani soojalt.
•• Sveaskog märkis oma majandusaruandes, et tegeleb metsaostmisega Eestis ja Leedus.
•• Maalehes ilmus isegi kuulutus, milles Sveaskog soovis Eestis metsamaad ostma hakata.
•• Riigifirma Sveaskog tegeleb sarnaselt RMK-ga riigile kuuluva metsa majandamisega, kuid lisaks on Sveaskogi struktuuris oma koht saeveskitel ja puidutööstustel.
