Heiti Hääl: Eestis on elaniku kohta kõige rohkem bensiinijaamasid
•• Millal kavatsete Alexela bensiinijaamade keti maha müüa?
Kui esimene uksest sisse astuja pakub täna sobiva hinna, olen valmis kohe lepingule allkirja panema. Kuid ettevõte ei ole Kuldses Börsis kiires väljamüügis, sest me teenime oma äriga raha ja areneme. Mina arvan, et ei tänavu ega veel suhteliselt mõnda aega ei toimu siin ühegi ettevõtte müüki.
•• Kust need kosilased võiksid tulla?
Venemaal ei ole Eestisse investeerimine populaarne. Praegu pole võimalik Eesti aadressidega vaguneid Venemaal laadida. Järele jääb vaid üks ostja: Poola PK Orlen. Poolakad on Mazˇeikiai naftaöötlemistehase omanikud ja Eesti on nende koduturg.
Arvata, et praeguse konkurentsitihedusega Eesti turule tuleks mõni suur Euroopa ettevõte, pole lootust.
•• Mis on järgnenud Orleni hiljutisele teatele, et nad laiendavad end Baltikumis?
Varssavi peakontorist võib igasuguseid teateid saata, kuid minu teada pole Orlen Läti, Leedu ega Eesti turul ühtegi reaalset sammu teinud.
Nende peamised mured on, kuidas saaks remondis oleva venelastele kuuluva naftatoru lahti ja kuidas taastada tootmine aasta tagasi põlenud tehaseosas.
•• Kas Orleni juhtide sõnumid ei maksa siis midagi?
Alles eelmisel aastal pasundas Lukoil, kuidas ta Baltikumis laieneb. Aasta on möödas, aga midagi pole toimunud. Täpselt sama lugu on Orleniga. Mõlema pressiteadetest tehakse liiga suuri järeldusi, sest tegemist on börsiettevõtetega. Börs ju põhiliselt pressiteadetes seisnebki, sest hindab kasvupotentsiaali.
•• Näib, et Eesti bensiinimüüjad õitsevad, sest hinnad tõusevad kogu aeg.
Eestis pole kütuse jaemüügis mitte mingit õitsemist. Konkurents on väga kõva ja kasumlikkus väike. Eesti on Euroopa Liidus maa, kus on elaniku kohta kõige rohkem bensiinijaamu. Eestis on ligi 600 bensiinijaama. Soomes on neli korda rohkem inimesi, kelle ostujõud on samuti suurem. Otsese suhtega peaks Soomes olema 2500 bensiinijaama, kuid on alla 2000. 38 miljoni elanikuga Poolas on 4000 tanklat.
•• Nii et enam hullemaks minna ei saa?
Suurbritannias on marginaal veelgi väiksem, kuid teistel põhjustel. Inglismaalt on hakanud mujale Euroopasse levima nähtus, et kütust müüvad supermarketid. Poeketid rajavad tanklaid mitte selle äri enda pärast, vaid et pakkuda oma kaardiklientidele täiendavat boonust. Selliste pakkumistega lõhuvad nad aga turu.
•• Mis aitab nii raskel turul püsida?
Kütuse jaemüügi ettevõte on ühelt poolt väga kapitalimahukas. Esiteks on palju vahendeid kauba all kinni, teiseks on sul mitmeid maalapikesi üle terve riigi kusagil põldude ja niitude vahel.
Kütuseettevõtte kinnisvara väärtus kasvab pidevalt. Neste müüs Tammsaare tee ja Pärnu maantee ristumiskohal oleva Eesti esimese bensiinijaama ümbert krundi maha ja piirdub seal väikese automaattanklaga. Selline perspektiiv on paljudel linnatanklatel.
•• Kuidas saab Alexela hakkama Lätis ja Leedus?
Need turud on Eestist sootuks erinevad. Meie häda Lätis on liigne väiksus. Oleksime juba ammu vajanud seal lisaks 25–30 bensiinijaama, kuid kahjuks pole see õnnestunud.
Leedus tahaks ehitada igal aastal paar jaamakest juurde. Leedus ja Eestis on areng evolutsiooniline, Lätis vajame revolutsiooni.
•• Aga mis plaanid on teil Eestis?
Järgmiseks kevadeks lähevad kõik Alexela ja UnoX-i tanklad Alexela märgi alla.
Ehitame tasapisi uusi tanklaid juurde ja korrastame vanu.
Eestis pole ühtegi sellist tanklat, mille igapäevaelule ei peaks peale maksma.
Seoses Tallinna alkoholimüügi piiranguga kaaluvad kõik operaatorid võimalust liikuda automaattanklate suunas ja panna osa kauplusi vähemalt ööseks kinni. Tanklakaubanduses on alkoholil väga suur osatähtsus ja kui seda piiratakse, ei tasu enam poodi pidada.
•• Miks peaks masin olema inimesest parem teenindaja?
Valdav tankimisaeg on õhtul töölt koju sõites, tankla peab jääma paremat kätt, sest vasakpöördeid ei viitsita teha. Kui mina õhtul koju sõidan, siis on mul inimestega suhtlemisest täielik “siiber”. Meeldivam on minna automaadi juurde, kus ma ei pea tunglema hot-dog’i ostjate järjekorras, suhtlema müüjaga, kellel võib olla sellel päeval paha tuju. Kaubandusele pole mõtet rõhku panna, kui võimalusi oluliselt piiratakse.
•• Kas kütuseterminali- ja jaemüügiäri annab Alexelale positiivse koosmõju?
Need on täiesti erinevad ärid. Paldiski terminalist ei impordita siseturule mitte ühte liitrit.
•• Kas transiidiäriga olete nüüd kuival?
Eesti transiidi vähenemisest on seni räägitud mõnevõrra moonutatult. Eestit läbivad transiitkaubavood on vähenenud ligi kaks korda. Tegelikult tähendab see, et Venemaa kapitalile kuuluva EOS-i terminali maht on varasemaga võrreldes 110 protsenti ja teistel – null.
Me tuleme küll toime, kuid erilist rõõmu selles äris ei ole. Juba Karl Marx ütles, et majandus peaks juhtima poliitikat, kuid praegu meil juhib poliitika majandust.
•• Kui kauaks jääb Eesti-Vene suhete kriis kestma ja transiidikanal kuivaks?
Transiidi olukord võib leeveneda kevadel, võib leeveneda aastate pärast, võib üldse mitte kunagi leeveneda. Tuule suuna ennustamine on politoloogide ülesanne. Mina arvan, et transiit on kõige eredamaid näiteid, kui kiiresti saavad majanduses asjad muutuda.
•• Kuidas mõjutab meid Läänemerre kavandatava gaasitoru tõrjumine?
Nord Stream avaldab suhetele Venemaaga olulist mõju, kuid see pole “vorst vorsti vastu” tehing. Igasuguste naabrite vahelistes suhetes on suurim julgeolekuoht, kui suhtlemist ei ole – mida praegu üritatakse tekitada. Kui üks pool saadab teise puu taha, siis pole ju läbirääkimisi.
Gaasitoru puhul pole vahet, kas see asub mõned kilomeetrid meile lähemal või kaugemal. Kui toru peaks lõhkema, siis kalad surevad niikuinii. Julgeoleku seisukohalt on oht, kui me nendega ei räägi.
Venemaa poliitika on suhteliselt ettearvamatu. Eestis polnud just liiga palju inimesi, kes oleksid osanud ennustada Venemaa uue peaministri nime. Nüüd on väga palju neid, kes ennustavad peaministri nime järgi uue presidendi nime.
•• Eesti majandusel läheb ju tervikuna hästi, sest majandus kasvab ikkagi?
Ametlik statistika käib tegelikust elust kolm kuni kuus kuud taga. Kõhutunne ütleb, et kolmandas kvartalis Eestis majanduskasvu pole, kui see just languseks pole pööranud. Ajakirjanikud kardavad sellest rääkida.
Eestis turism väheneb, Leedus ja Lätis aga kasvab. Järelikult on meie elukallidus nii palju tõusnud, et soomlastel ei tasu enam käia siin peredega igal nädalavahetusel juustu ja õlut ostmas. Kas pole enam seda hinnavahet või valitsevad mingid muud põhjused.
Venemaalt enam tooret ei tule ja meie puidutööstus kiratseb.
Kinnisvarabuumiga on ehitussektori hoog maha tõmmatud. Kust peab meie majanduskasv toitu saama?
•• Tavainimesel läheb ju praegu Eestis endiselt hästi?
Tavainimese probleem seisneb selles, et kui sul on korteri ja ka mööbli peale laen ning autoliisinguid kaks tükki – naine ei saa ju bussiga sõita –, ja ühekorraga pole enam töökohta. Mis siis saab? Pereisa ei saa oma perekonda tänavale tõsta. Kui meie mõtlev keskklass läheb välismaale tööle, siis kapital võib tagasi tulla, aga pole enam kellegagi majandust uuesti üles ehitada.
•• Kuidas mõjutab Eesti majanduse olukord bensiinijaamade äri?
Praegu mitte kuidagi. Asjad pole veel nii kaugel, et oma tarbimisharjumusi muudetaks. Alexela Oili liitrilised müügimahud on eelmise aastaga võrreldes 12–13 protsenti tõusnud, mis on kindlasti rohkem kui turumahu kasv.
•• Mida saaks valitsus siin üldse teha?
Valitsus saab alati midagi teha. Lisaeelarvet ei tohi teha ja raha tuleb saata reservi. Kui 1990-ndate alguses tabas Soomet lama (majanduskriis – toim), sekkus valitsus kõvasti. Soome valitsus eraldas vahendeid, et pankasid üleval hoida, pidas tööandjatega diskussiooni, mida teha. Ma ei ole kuulnud, et Eestis toimuks midagi sellist. Meil elatakse eufoorias ja lastakse asju tegelikkusest paremini välja paista. Ajakirjandus väldib kirjutamast, et midagi läheb kehvasti.
•• Mida siis ettevõtjad ja tavainimesed peaksid tegema?
Praegu tuleb lihtsalt kannatada. Räägitakse: ära praegu korterit osta, sest see hakkab kahe aasta pärast poole vähem maksma. Seda ei juhtu. Meil on Tallinna ja Helsingi vahel veel kindlasti 30-protsendine hinnaerinevus. Euroopa ühtses majandusruumis ei muutu see kunagi 60-protsendiseks, sest languse korral tuleb välismaa raha siia kokku ostma.
Korrektsioon tuleb, kui meedia ütleb, et alates homsest on kõik läbi ja pangad enam kellelegi raha ei anna. Siis on vaja muidugi vara kiiresti maha müüa. Tulemusena toimub mingi ajutine hinnalangus.
•• Kuidas toimib äriskeem, kus kütus kogutakse terminali ja vastavalt maailmaturuhinna muutusele kas hoitakse seal või müüakse?
Osaliselt see toimib. Praegune turukonjunktuur on vastupidine. Tulevikuhinnad oktoobriks ja novembriks on madalamad kui tänased, mistõttu praegu ei taha keegi kütust laos hoida, tahetakse nii ruttu lahti saada kui võimalik.
Aastavahetusega olukord muutub, sest kevadeks kerivad hinnad jälle üles. Osta kaup jaanuaris, maksa neli kuud hoiukulusid ja müü Ameerikasse aprillis – nii palju aastaid kui mina olen selle äriga tegelnud, on sellel alati olnud sügav mõte.
Hoidmise äri muutub üha tähtsamaks, kuid kütuse hoiustamisest teenitav tulu pole võrreldav sellega, mis tuleb, kui transiit toimib.
•• Mis saab, kui riik paneb Paldiski raudteeliikluse kinni ja Tallinnale ei ehitata ümbersõitu?
Eesti riigi kulud Pladiski kui kaubasadama kaotamiseks on kaks korda suuremad kui raudteeümbersõidu ehitamiseks. Valitsus on juba korraldanud, et ronge ei tule üle Vene-Eesti piiri. Teisipidi on meil Tallinna Sadamaga 2027. aastani ja Eesti Raudteega samuti suhteliselt pikaajaline leping. Kui riigile kuuluv partner otsustab oma kohustusi mitte täita, ei paista see demokraatliku Euroopa riigile kohane. Me oleme investeerinud Paldiskisse ligi miljard krooni. Samuti tuleks ettevõtte sulgemisel kompenseerida ka saamata jäänud tulu.
Kumb on siis populistlik: kulutada 600 miljonit ümbersõidule ja suurendada transiidivõimalusi või kulutada 1,5 miljardit, et kanda kõik seni tehtu korstnasse? Minule kui tehnilise haridusega inimesele tundub, et parem on müüa kümne krooniga pool muna kui viie krooniga terve.
•• Kas Tallinna Sadam pole teinud ettepanekut terminale ära osta?
Ma ei usu, et meie riik on nii rumal. Riik ei ole äriettevõtte parim peremees. Tallinna Sadam töötab sarnaselt kõigi Euroopa sadamatega landlord’i põhimõttel ega tee sammu tagasi. Kui teeks, oleks väga ebamõistlik.
•• Mida kavatsete teha, kui Eesti majandusega tekib kontrollimatu jama?
Ma juba tean, millisesse riiki koliksin – Albaaniasse. Ma ei hakkaks seal kütust müüma, vaid sätiksin ennast prügikuningaks. Ühendriikides kuuluvad kõige uhkemad villad prügivedajatele. Albaanlased on oma arengus samas seisus nagu meie 1990-ndate alguses.
Seal äri alustamine oleks nagu ajamasina tagasi keeramine. Kõik tingimused on tuttavad, arengud ette läbi nähtavad, kuid ise saad vältida kõiki omalt poolt Eestis tehtud vigu.
Alexela tanklakett
Alexela Oil valdab Baltikumis 93 tanklaga kütuse jaemüügiketti
•• Eesti 60
•• Tallinn ja Harjumaa 20
•• Järvamaa 2
•• Jõgevamaa 2
•• Läänemaa 2
•• Põlvamaa 1
•• Võrumaa 3
•• Pärnumaa 5
•• Saaremaa-Muhu 3
•• Tartumaa 7
•• Valgamaa 3
•• Viljandimaa 4
•• Virumaa 7
•• Leedu 26
•• Läti 7
Alexela Terminalile kuulub kütuseterminal
•• Tallinna Sadama Paldiski sadamas
•• Sillamäe sadamas
Alexela Oili majandusnäitajad mln eek
2006 2005 2004
Käive 1 291 127 pankrotis
Kasum 131 46 pankrotis
Alexela Terminali majandusnäitajad mln eek
2006 2005 2004
Käive 283 255 119
Kasum 63 40 28
Allikas: Alexela
